Ma olen ennem kurtnud et laulda tahaks aga ei oska, ja ilmselt koigil parem kui ei laula (no Oliviale ma ikka ohtuti laulan, kull vaga limiteeritud repertuaari).
Meil on vana antiik klaver mis Oliviale meeldib vaga, taob seda suure ohinaga ja muidu muusika fann, tantsib hoolega. Noh, motlesime et teeme siis muusikaklassi koos. Minu ettekujutus oli umbes selline et Olivia tantsib, mina istun teiste emmedega seina aares. Aga ei. Koik emad istuvad tihedas ringis ja laulavad ja plaksutavad/koiguvad/tantsivad rytmis. Muidu armas aga kui rutmi veel leiab siis viisipidamist mitte! Ja olen kahe hobekeele vahel kes toega naudivad laulmist, mina siis vaikselt pomisen kaasa. Ja koik laulud on koigile teada v.a. minule sest me ei kasvanud sama systeemis ules. No neile Entel-tentel kah vooras oleks.
Opetaja kordab et koik on musikaalsed jms ning kui tahaks kangesti vastu vaita, ei hakka teist kohe arritama. Onneks anti CD ja laulusonad kaasa et ma saan ka end kurssi viia. Ugh.
January 15, 2011
January 10, 2011
Morning, y'all
January 5, 2011
Burberry mantlid
Hommikusook tehtud, kulmutatud marjade ja ricottaga saiavorm, istun ja loen oma blogisid kuniks Olivia vaatab Mickey Mouse Clubhouse'i (mitte need Mickey multikad mida meie nagime vaid palju igavam aga opetuslikum. Muuseas, kuhu on kadunud koik head lastesaated, ka Eestis? Meie ajal oli ikka haid asju.)
Anyhow, ja siis nagin neid mantleid ja ahhetasin. Mitu korda.
Enam on siit naha aga siin mu lemmikud Burberry Prorsum pre-fall 2011
http://nymag.com/fashion/fashionshows/2011/prefall/main/newyork/womenrunway/burberry/




Anyhow, ja siis nagin neid mantleid ja ahhetasin. Mitu korda.
Enam on siit naha aga siin mu lemmikud Burberry Prorsum pre-fall 2011
http://nymag.com/fashion/fashionshows/2011/prefall/main/newyork/womenrunway/burberry/




December 31, 2010
Sissevaatuslikult
Mnjah, lugesin siin aasta viimase paeva sissekandeid blogides ja inimesed nonna ilusasti ja luuriliselt kirja pannud selle aasta juhtumised ja mis nad koik oppinud on ja kuis see elu neid rikastanud on.
Ma istun siin kohviga, kurk ikka valus, mees tuli kell 2 oosel koju ja 6st laks tagasi, Olivia vaatab multikaid ja teate uhtegi tarka mottet ei ole. Ainus asi mis sellest aastast meelde jaab on Olivia. Ei noh, tegelt kolm asja voiks nagu siis esiletuua.
1. Mitte midagi uut enda kohta ei oppinud, kannatlikumaks ka ei hakanud (kuigi see mu iga uue aasta soov) aga leidsin et mind on sellisena nagu olen vaja. Vahemalt mu sopradele. Ning see on mu esimene mottetera: koigile sa ei meeldi. Raudselt koigile sumpaatne olla ei saa, ei ole voimalik ja ei ole ka vajalik.
2. Seda muidugi koik teavad et veri paksem kui vesi. Peret ja sugulasi, ukskoik millised, on ikka vaja ja nad annavad midagi juurde mida mujalt ei saa. Juured. Ei saa nendega, ei saa nendeta. Ning kui seda peret ja verd laiendada nii oeldes, siis sobrad on kulda vaart. Kui tead et sul on kuskil alati keegi ootamas, isegi kui ei raagi kogu aeg, aga miski soon jookseb sinust temani, hindamatu, kas pole?
3. Ma ei ole kunagi ema tahtnud olla, nuud ei kujuta ette et ei oleks AGA emaks olemine on, vahemalt minu jaoks, koige raskem too. Sest sa ei ole midagi sellist sellise tambiga varem teinud. Sellega on/oli raske harjuda et sinu tahtmised/vajadused absoluutselt olulised ei ole ja et kellegi eest on vaja hoolitseda 24 h paevas, 7 paeva nadalas... Ja kuidas tirib sind seest lohki kui midagi su lapsega juhtub ja kuidas jatkub seda ema urgset joudu paev-paeva, oo-oo jarele magamata, soomata haigevoodi aares istuda. Imeline. Absoluutselt imeline, aga meeletult vasitav. Aga eks nuud tekib new normal ja ajad pea ikka pinnale. :)
Mis ma teile soovin - et aega endale leiduks. Mitte sellist aega et raamatut loeks (pole seda tykk aega teinud), vaid et saaks tassi teed keeta, akna all istudes juua ja muusikat kuulata. Mehega jalutama minna ja suudelda nagu teismelisena (entusiasmi motlen, mitte tehnikat). Lapsega lossi ehitada. Ja endaga rahul olla.
Ilusat uut!
Ma istun siin kohviga, kurk ikka valus, mees tuli kell 2 oosel koju ja 6st laks tagasi, Olivia vaatab multikaid ja teate uhtegi tarka mottet ei ole. Ainus asi mis sellest aastast meelde jaab on Olivia. Ei noh, tegelt kolm asja voiks nagu siis esiletuua.
1. Mitte midagi uut enda kohta ei oppinud, kannatlikumaks ka ei hakanud (kuigi see mu iga uue aasta soov) aga leidsin et mind on sellisena nagu olen vaja. Vahemalt mu sopradele. Ning see on mu esimene mottetera: koigile sa ei meeldi. Raudselt koigile sumpaatne olla ei saa, ei ole voimalik ja ei ole ka vajalik.
2. Seda muidugi koik teavad et veri paksem kui vesi. Peret ja sugulasi, ukskoik millised, on ikka vaja ja nad annavad midagi juurde mida mujalt ei saa. Juured. Ei saa nendega, ei saa nendeta. Ning kui seda peret ja verd laiendada nii oeldes, siis sobrad on kulda vaart. Kui tead et sul on kuskil alati keegi ootamas, isegi kui ei raagi kogu aeg, aga miski soon jookseb sinust temani, hindamatu, kas pole?
3. Ma ei ole kunagi ema tahtnud olla, nuud ei kujuta ette et ei oleks AGA emaks olemine on, vahemalt minu jaoks, koige raskem too. Sest sa ei ole midagi sellist sellise tambiga varem teinud. Sellega on/oli raske harjuda et sinu tahtmised/vajadused absoluutselt olulised ei ole ja et kellegi eest on vaja hoolitseda 24 h paevas, 7 paeva nadalas... Ja kuidas tirib sind seest lohki kui midagi su lapsega juhtub ja kuidas jatkub seda ema urgset joudu paev-paeva, oo-oo jarele magamata, soomata haigevoodi aares istuda. Imeline. Absoluutselt imeline, aga meeletult vasitav. Aga eks nuud tekib new normal ja ajad pea ikka pinnale. :)
Mis ma teile soovin - et aega endale leiduks. Mitte sellist aega et raamatut loeks (pole seda tykk aega teinud), vaid et saaks tassi teed keeta, akna all istudes juua ja muusikat kuulata. Mehega jalutama minna ja suudelda nagu teismelisena (entusiasmi motlen, mitte tehnikat). Lapsega lossi ehitada. Ja endaga rahul olla.
Ilusat uut!
December 28, 2010
Magustoidud
Sefiiritort (ilma zelatiinita), hapud vaarikad vaga head seal peal.


7-kihiline karamellitort (tegin kull 6 kihilise). Pekaanid ja kookos tordipohja sees, vahel karamelli taidis ja peal toorjuustu-icing millel omakorda peal kergelt rostitud pekaanipuru ja kookoshelbed. Teist aastat tegemisel, jaab vist traditsiooniks. Ettevotmine ta on aga tort on ka jube hea.

Ja kas ma mainisin et soojaid oli kolm? Ma miskiparast alati kupsetan puhadeks nonda nagu oleks neljakordselt inimesi tulemas.
7-kihiline karamellitort (tegin kull 6 kihilise). Pekaanid ja kookos tordipohja sees, vahel karamelli taidis ja peal toorjuustu-icing millel omakorda peal kergelt rostitud pekaanipuru ja kookoshelbed. Teist aastat tegemisel, jaab vist traditsiooniks. Ettevotmine ta on aga tort on ka jube hea.
Ja kas ma mainisin et soojaid oli kolm? Ma miskiparast alati kupsetan puhadeks nonda nagu oleks neljakordselt inimesi tulemas.
December 24, 2010
Bah humbug!
Otse loomulikult meie 6 kuud haiget olemist loppeb meie jaigeks jaamisega. O kohib oosel nii et keegi magada ei saa, minul nohu ja koha ning G hakkab paranema, ent peab tootama labi puhade. Bh humbug toesti! Ning lund ka ei ole, kuigi selle peale Maarja Liis Ilus laulab kohe et saab ka ilma lumeta.
G pakkus valja et argu tehku ma midagi, palavikus ja puha, et tellime hiina toitu. Kujutad ette? Jouluohtul. No way, Jose. Muidugi, see on omaette teema kuidas ma millegi maitset ei tunne ja siis suua teen. Taidetud munad tuli kibedad nats, ning singirullid hissssand kui kuuslaugused. Maarisin mustale leivale ja siis soin teega, kurgul kohe parem. Muidugi koheselt parast seda tuli uhke kliendi kaasa kingile jarele, ning temaga oli mu kliendi isa kes oli tahtnud minuga vaga kohtuda. Jah, palun, vaga meeldib, vabandage kuuslaugu haisu ja tatist nina. :)
Taidetud munade jaoks, geenius nagu ma olen, toin eestist kaasa suvel vurtsikilu. Siinses vene poes koik kilkad on tomatis. Aga lahti tehes tungis selline rame lohn isegi mulle ninna, et tuli ara visata. Ning seenepurk mis kah jouludeks moeldud (ema tehtud) laks juba eestist tulles kohvris katki. Oeh.
Annan endale staar-ema tiitli sest sain kartulisalati jms valmis pluss sefiiri ja karamelli tordi. Maitsest esialgu vaikime.
Armsaid, rahulikke, terveid joule teile koigile.
Puhvis Kukk
G pakkus valja et argu tehku ma midagi, palavikus ja puha, et tellime hiina toitu. Kujutad ette? Jouluohtul. No way, Jose. Muidugi, see on omaette teema kuidas ma millegi maitset ei tunne ja siis suua teen. Taidetud munad tuli kibedad nats, ning singirullid hissssand kui kuuslaugused. Maarisin mustale leivale ja siis soin teega, kurgul kohe parem. Muidugi koheselt parast seda tuli uhke kliendi kaasa kingile jarele, ning temaga oli mu kliendi isa kes oli tahtnud minuga vaga kohtuda. Jah, palun, vaga meeldib, vabandage kuuslaugu haisu ja tatist nina. :)
Taidetud munade jaoks, geenius nagu ma olen, toin eestist kaasa suvel vurtsikilu. Siinses vene poes koik kilkad on tomatis. Aga lahti tehes tungis selline rame lohn isegi mulle ninna, et tuli ara visata. Ning seenepurk mis kah jouludeks moeldud (ema tehtud) laks juba eestist tulles kohvris katki. Oeh.
Annan endale staar-ema tiitli sest sain kartulisalati jms valmis pluss sefiiri ja karamelli tordi. Maitsest esialgu vaikime.
Armsaid, rahulikke, terveid joule teile koigile.
Puhvis Kukk
December 21, 2010
Subscribe to:
Posts (Atom)

