Mother-in-law

Amm, kes siin Oliviat hoidmas, mainib koogis mind pikalt mootes et you are back to your pre=pregnancy size. Ma kergelt meelitatud, et oh mis tegelt ei ole kull ja ei saanud ju arsti keelu tottu midagi fuusilist kuude kaupa teha ja ... Amm loikab mu mottelonga pooleks oeldes: rinnad, ma motlen. Enne olid nii suured sul.

Thanks. Nagu mu vaene enesehinnang veel vahe klobitud oleks. Hoian amma vastutavana selles et hiljem oe toodud merekivid ja lehmakommid ara soin. Lehmakommid, need uued, muuseas, on mingi ersats nyyd! Ei ole sama maitsega. Korralagedus.

SODA!!!!

Kuuurrraaaaaadi putukad. Ja ma olen ise kah idioot. Blond. Blond idioot.

Ema ja enda istutatud liiliaid mis muidu nii ilusasti oitsevad ja lohnavad nii hasti on pea et ara kadunud. Soodud ara. Lehed taitsa maas, oied, need mis alles, aukusid tais. Nagin kuskil kuu aega tagasi et huvitav mis punane putuk siin lehtedel, loin veel nipsuga paar tukki minema et vaadet ei hairi ja tatsasin edasi. Kes siis ei tea et putukatest lahti saamiseks tuleb neid ornalt minema peletada. Ugh, peavalu tekib. Hiljem liiliaid sisse tuues panin tahele et lehtedel nagu muld voi midagi siukest, motlesin et oh akki mingi sumpaatne tigu vms jalgi jatnud. Ning eile avastan et enamikel liiliatel pole isegi lehti! Koik on ara soodud. Ja punaseid putukaid, neid kuradi putukaid koik kohad tais ja veel uksteise otsas paljunemas. Eks ole siis panin 2 ja 2 kokku ja taipasin mis 4 on. Arrrgghhh. Kerge sorgi aga suure vihaga laksin haarasin suured kummikindad ja anuma kuhu vett ja vee peale oli et krdi putukad valja ei saaks ronida ja hakkasin neid kinnipuudma ja uputama. Hunniku sain.

Ohtul tegin teise ringi veel, hoolimata sellest et G-l oli plaan minuga meie lambes ohtus kokteili tundi teha ja niisama romantiline olla. No ma ei saa kui tean et kuskil mingi veike vardjas narib MINU lilli. Ei saa. Vingusin nii kaua kui G tuli kah appi. Tana hommikul sain veel 10 tykki! Parit Euroopast ja Aasiast, soovad ainult liiliaid ja ainult uks Bayer'i roosimurk neid tapab. Tooge lagedale, ohtul laheb pritsimiseks. Lisana panin tahele et roosipoosa lehed kah labi soodud. Soda.

Inspireeriv

NY Times'is ilmus artikkel Gingerbread house'ist (piparkoogi majast). Uks naisterahvas on endale ehitanud vaiksest lobudikust sellise ilusa cottage'i. Motlesin et mingi ilmselt rikkamat sorti inime kes endale sellist lobu saab lubada ja lugesin edasi. Keskklassist, isa kaotas too, olid kodutud monda aega, siis elas emaga rendikorterites, laks ise ulikooli ja maksis kahel tool kaies oma kulud. Abiellus suure toreda mehega kes kahjuks suurt raha sisse ei too. Elavad maal (upstate New York) treileris ja soidab esmasp linna 4 tundi et kahel kohal tood teha kuna mees hetkel suurt ei teeni aga maa ja kulude eest vaja maksta. Reede ohtuks jouab koju et nadalavahetusel oma vaikest majakest nautida. Mees kyll, lisab ta juurde, alati ootab ohtusoogi ja lilledega, eelmine reede roosioied igal pool, vann valmis ja kuunlad polemas. Ja nii rahul olid molemad oma eluga, et pani ikka habenema oma tahtmisi ja muresid.

Oma majakese lopetas ise, mees natuke aitas kaasa, aknad pani ise sisse (!), ostis taikalt ja mujalt vanaaegsed aknad, moobli, ja ehitas lillekastid. Vau ma ytlen, myts maha.



Minge vaadake pilte siit: http://www.nytimes.com/slideshow/2010/06/23/garden/20100624-chic-slideshow.html

Tagasi!

Monedel reisidel kaid nonda et kohe ei taha tagasi tulla... Osadelt tuled aga hea meelega tagasi ja toded et mul on ilus kodu, armas pere ja ikka padev abielu. Uhhhhhh...... Nii palju draamat ja kaeblevaid mehi v.a. minu oma. Hmmm, ise teed oma suhted ja koik on ju kahepoolne uritus.

My motherboard, my self

oli uhe kunagise Sex and the City episoodi pealkirjaks mis kasitles siis Mac'i katkiminemist (motherboard) ja Miranda ema surma (mother) and teda ennast. Pere on imelik asi. Veri oeldakse olemat paksem kui vesi (blood is thicker than water) ent pea et koigil on sugulassidemet komplikatsioonsed. (kas ma motlesin sona valja nyyd?) Keerulised, siis. Ja universaalselt. Ma ei tea mis puhad need Eestis oleks kus pere kokkusaamist pool hirmuga oodatakse aga USAs on need tanupuhad kus pikk ohtusook perega on tihtipeale nii narve krussi loov et lausa roomuga teatatakse et lennuk jaab hiljaks, peab paar tundi lennuvaljal massidega ootama. Ema ja isa kritiseerivad, odede-vendade vahel kaib rivaalitsemina, uued pereliikmed (lapsed, mehed, naised) leitakse olema tuutud ja segavad kui mitte lollid ning koik leiavad et kalkun on liiga kuiv. Ja mitmed sobrad on mul kinnitanud et tegelikult pole pere vaja, sobrad asendavad vagagi padevalt. Ja nii voib taitsa olla. Ent julgeksin ikka oelda et sobrad voivad ka tulla ja minna aga pere jaab. Kuhu nad paasevad? :)
Mul tuli ode kulla, keda (habi oelda) pole 4 aastat nainud. Mul oli pood ja siis laps, tal karjaar, ei manginud valja. Ent nahes sellist tunnet ei tekkinud uldsegi, koik oli nagu vanasti. Mina uurin karmilt tervise-mehe-too suhtes, K valdib veini ja juustu ning, ei tihka valja oelda lausa, ei soo sokolaadi. Muus kull oli hirm tore. Nii et taitsa sokeerivalt oli lausa pisar silmas lennujaamas ja koju joudes tundus maja nii tuhi. Minna on alati kergem kui jaada, kas pole.
Bon voyage, K, ja ma loodan et reis oli sujuv ja et sa igatsed meid sama palju kui meie sind. xxx

"Ajakirjanduslikult" Evelin Kivimaast

Kommentaar tema ariklile delfis, teemaks emadepaev ja kuidas EK-l on titendusest korini. Ma polnud kaugemale kui pealkiri joudnud kui tekkis kerge whatthefuckever tunne sest selline pealkiri on taiesti ilmselgelt valitult et saada voimalikult palju pressi jea reageeringuid. Kuidagi odav ja anusaagimlik. Artikkel luhidalt: tema enam emana onnlik ei ole, see on tuutu ja mitte tanuvaart ettevotmine."Mul ei ole enam lootust, et raske olukord niipea lõpeks. Laps, mu vabaduse piiraja, kasvab ju nii aeglaselt. Erinevalt vangidest ei ole mul ka mingit lootust hea käitumise eest varem vabadusse pääseda. See on ju minu elu." CRY ME A RIVER. Kui dramaatiline! Sa oled kodune naine uhe lapsega kes kaib lasteaias ja millestki materiaalsest nii vaga puudust ei ole. EK lisab juurde et me koik aru saaks milliseid kannatusi tema peab labi elama: "Minu aeg, energia ja vabadus on ressursid, mida kasvav laps mõõdutundetult raiskab." kuigi lisab et ta ikkagi armastab oma last.

Ma vist oksendasin natuke. Evelin, kallis, pane mingi raha korvale praegu et saaks hiljem teraapia eest maksta kui laps ules kasvab ja loeb oma ema ullitisi. Arghhhh..... Mina ei saa neist lillelastest aru kes kurdavad non-stop kas meeste voi laste ule. Ise vastutad oma valikute eest. Ja meie polvkond, andke andeks, ei saa nuud kull teadmatust esile tuua. Kes ei tea et nii abielu kui lapsed on raske too? Ma ei tea kuidas ta ettekujutas et lukkab lapse valja, sarab patjadel ja siis? Et laps kasvab ise ules, opib asjad selgeks, koristab ema jarelt kes ilmselt siiani patjadel tahab olla konjaki klaasi ja sigarettiga? Ma olen ausalt hammingus.

Muidugi on raske. Isegi siis kui motled et meie vanematel polnud pooltki neid voimalusi mis meil, nii vankreid, manguasju, tarku-abistavaid raamatuid, lapsehoidjaid jms. Ikkagi on. Harjumatu ja uus. 24 h 7 paeva nadalas oled vastutav kellegi teise eest. Sina ei ole enam number 1 sinu elus. Ja ei hakkagi olema. Ja inimesed sunnitavad-kasvatavad palju raskemates olukordades ja saavad hakkama. Nii et EKst mul kahju ei ole. Natuke hale on kull. Oleks artikkel olnud emaks olemise raskustest jms oleks motekam olnud. Ei ole sobilik raakida nn sellest kui raske on. Aga siuke vingumine, motetu hala. No thanks.

Ja kaasa pole talle motet tunda sest siuke motetu vingumine on tema ampluaa. Naistemaailmas mitu artiklit uleval. Uhes agiteerib et "Olgu Viljandi folk, Rabarock või mõni muu muusikafestival - lapsevanemad jäägu parem koju", oeldes et issand jatke laps kellegi hoolde ja minge nautige enda elu, millele jargneb artikkel sellest kuidas tema kais galakontserdil oma tutrega: "Ning nagu näha, saab koos väikelapsega väga hästi kontserti nautida..."
Teises artiklis on ta endastvaljas kuna niipaljud inimesed kannavad teksaseid ja maalib meile pildi :..meestest.. kelle persepragu..." on vaga jalk, millele jargneb uus arutlus kuis vormis olemine on vordeline "pandav" olemisega ja lubatakse dieedile minna.

Ma saastan teid muudest oppetundidest aga luhidalt EK mured on jargmised: abielu mis ei ole enam erutav ja kus romantikat ei leidu, teise lapse kaotamine, kaalus juurde votmine, ning rindade "kadumine" parast lapse saamist. Keskmise naise mured. Raagi sellest ausalt ja ilma kriiskamiseta, tunduvalt motekam. Ja kui raske on siis motle valja kuidas asja parandada. Ilma vingumiseta. Nagu ta isegi soovitab: Ja kui täiskasvanu tegelikult tahab kõndida läbi elu nagu võluv printsess, õilis rüütel või lihtsalt mõnus enesega rahulolev tegelane, siis alustuseks tuleb lihtsalt teha esimene samm." Nojah noh.

Kui ma oieti maletan..

.. siis algas koik kaks kuud tagasi kui G jai nohuseks ja hakkas kohima. Motlesime et allergiad ehk aga kohimine laks progressiivselt hullemaks. Siis jai Olivia haigeks ning paev hiljem mina. Laksime O-ga arsti juurde kes roomsalt teatas et oi lastel neid viiruseid tuleb ja laheb, oodake nadal aega, kui koha hullemaks laheb, tulge tagasi. Uurisin et ega korvapoletikku pole, tirib korvu aga oeldi et mitte. O oli stabiilselt virel aga mina ja G jaime haigemaks kuna lopuks laksime perekondlikult arsti juurde kus meid pandi antibiootikumide jm ravimite alla. Me olime vaga rabalas seisukorras pikemalt, ent tanulikud et O nii haige polnud. Hakkasime paranema loppeks parast nadalaid ja siis jai O haigeks uuesti nohuga, ning siis minul kurguvalu ja kerge palavik. Ning siis O sai natuke paremaks ja siis halvemaks, arsti juurde - korvapoletik, silmapoletik ja koha. Osad ood istusin tugitoolis higist ja nutvat last hoides. Arst "lohutas" et lastel alla aasta tuleb mitmeid (8-10) viirust. 2 kuud oleme haiged olnud. Emad ei tohiks reeglina haigeks jaada, kes teiste eest hoolitseb??? Eile olin nutma hakkamas sest vaene O kohis nii palju et ei suutnud magama jaada ja ma olin lihtsalt NIIIIII stressis. Ise on uksasi haige olla aga oma last vaadata on kumneid kordi hullem. Sest ma uldse ei raagi kuidas ma tal peal istun et antibiootikume sisse saada.....

Sain Gary tadilt kes ligi 80nene armsa kirja ja nii nunnu enda tikitud teki Oliviale. Vabandas et varem ei saanud valmis, oli haiglas ja silmad ei nae nii hasti enam. Koik on kasitsi tikitud ja Olivia nimi ja sunnikuupaev ka peal. Nii armas. Kui ma vahegi ses vihmases ilmas liikuma saan, saadan talle pildi Oliviast.

Loodan et te koik terved ja reipad, sooja ilma ootamas.