Kulaskaik oli luhike aga sundmusrohke. Kui alati on siin nats soojemad ilmad kui Eestis siis seekord tuli lund taevast alla ja ahvardas raju tormiga. Meil oli plaanis Washington DC-sse minna ning lopuks laksimegi. Julge hundi rind on karvane ning ema poolt valja pakutud plaan B - monopoli mangimine jargmiseks kaheks paevaks ei tundunud ahvatlevana. Onneks suurt tormi ei tulnud. Washington on tanuvaarne koht kuna enamus muuseume on tasuta thanks to state and private donors. Kohalejoudes laksime Tai restorani igast mereelukaid proovima: scallops, squid, sinikarpe, pehmekarbiga krabi (see eriti Marylandile iseloomulik)ja muud huvitavat. Ema kurtis et koik on hasti vurtsikas ja soi meie toite. Ma ei tea siiamaani et kas toesti oli voi oli see lihtsalt kaval plaan meie taldrikutesse murda.
Kaisime Kennedy Center-is noori tahti oopereid laulmas kuulamas ning siis Georgetown-is BBQ soomas. G on lounast parit, Floridast, ja teatas ei ole motet sinna minna, nagunii ei ole hea. Nimelt lounalastel on sugav ja kestev veendumus et Pohjas oiget barbeque-d ei ole ja ei saagi olla, mis sa neist jankidest ootad, eks? Aga mina jain enesele kindlaks ja nii me laksimegi, G pead vangutades jarel. Olusid oodates taheti isa ID kaarti naha et kas ikka on 21. Tellisime St. Louis ribisid mis palvisid koigi heakskiidu, isegi G oma, koos erinevate lisanditega. Ema lemmik oli Collard Greens (jallegi lounast parit, nn soul-food) - korvitsa ja kaalika pealsed hakitakse ara, lisatakse nats praetud peekonit ning hautatakse pehmeks. G vanemate juures on alati laual aadikas kuhu vaikeseid punaseid pipraid aiamaalt lisatud ning seda raputatakse peale. Maisileib, magusavoitu kuna mais on magus, oli teine lemmik. Nii palju kui on Lounas osariike ja linnu on ka erinevaid BBQ kupsetamise viise (kui kaua, mis puitu kasutad, mis vurtsi seguga maarid liha) ja kastmeid (erineva vurtsikusega, vinegari sisaldusega, varvi jms). Kansas, Texas, Memphis, St. Louis, North Carolina jne.
New York - Chinatown, downtown, Ground Zero (kus World Trade Center oli), Brooklyn Bridge (mis valmis kaks dekaadi ja oli valmides koige pikem suspension sild) kulm tuul, soe Korea sook mingite huvitavate labipaistvate nuudlitega millel meeldiv suitsu maitse juures, Rockefeller Center, St. Patrick's church (viiendal avenuul), Museum of Metropolitan Art (kus voib paevi veeta).
Ohtul laksime sushit sooma, ema soi hunniku wasabi't ara (vaga karm segu jaapani sinepist ja madaroikast, ma ei suuda uldse suua) ja siis teatas et ta ei tunne sushi maitset. :) Aga isale taitsa meeldis.
Vabal ajal kaisime soppamas ka kuigi koikide outlet-ide poed olid natuke nukrad kuna meie suurusi ei olnud palju alles, suuri ja eriti suuri oli seinast seina. Mul sama seis poes ka praegu et vaiksemad suurused olen ara muunud aga suured seisavad. Ameerikas on tanuvaarselt padevad poed kus koik teema-alaline uhe katuse all. On vaja mis iganes tooriista? Mine kas Lowes voi Home Depot - koik olemas, puidust ja naeltest koogimooblini. Manguasja? Mine Toy's R Us. Naputoo voi niisama lihavotteks kaunistamine? JoAnn's Crafts. Koik tadid sabas kusisid et ohh kui ilus varv ja mis ma hakkan tegema. Selgitasin ja koik kiitsid kooris kui taibukas tudruk. Uleuldise reeglina utlesin et kui New Yorgis voi suuremates linnades - ara raagi kellegagi ja ara aita kedagi, kaebavad su veel kohtusse voi kusivad raha. Maakohtades ja vaiksemates linnades raagi koigiga ja naerata sobralikult sest nii tehtasss lihtsalt.
Kaisime ka Marylandi magedes, Virginia aares, ligi 2.5 km merepinnast korgemal. Ema imestas et ohh lund nii vahe ja sellepeale loomulikult hakkas hullemalt sadama. Isa reageeris mu soitmisele ullatavalt rahulikult, G isa alati kritiseerib G-d. Laksime mu vanast koolist labi kus oli mingi uue tiiva avamine ja meid tuuseldati kohe ridadesse kaasa elama. Hiljem saime labi lumetuisu ikka Chrisi juurde ara. Nagime Marylandi osariigi uhed korgemad waterfall's ara....
Talvespordist siis toobingut - istud voi lamad kohuli suure kummist tuubi sees ja tuled maest alla. Meeskond on seal sul silma peal hoidmas, emal tekkis eriti agar austaja kes igakord kusis et ega teil kulm ei ole. Vois ka sellest tegelt tuleneda et kui enamus inimesi oli normaalselt tunkedes siis meie kahekesi nagime valja nagu linnatuvid oma pidulikemate jopedega. Lihtsalt need oli koige soojemad aga ilmselt mitte praktilised.
Kaisime blue grass muusikat kuulamas, siuke maalahedane viiuli ja kandle taolise riistaga. Kellel on Oh Brother Where Art Though soundtrack, see on blue grass. Viimasel ohtul laksime mereandide restorani austreid sooma. Alguses mul ei maitsenud aga G on fann, meremaitse ja puha. Naeb siuke kahtlaselt limane valja aga pigistad sidrunit peale ja ongi. Connecticutis puutakse merest, isegi nagime puugikohti. Isa vaatas kahtlustavalt austrit. Siis mainis emale et elus on mille peale mina et mitte elus vaid toores (noo, tegelt on elus). :) Isa, kes on madusid ja mida koike soonud, pidi end psuhholoogiselt ara raakima aga lopuks alla need austrid laksid. Ema kusis et kas ta piiksub hamba all ja me koik noogutasime. Aga ablas naisterahvas nagu ta on, soi ara.
Kalast raakides, ema&isa toid mulle 3 pakki vurtsikilu. Kolm! Ma olen elus voib olla et uhe pakki kokku ara soonud. Ise ka ei tea mis teha nendega.... Kuigi musta leiva, eesti kokaraamatute, kalevi kommide ja ajakirjade peale oli hirm hea meel. Ja veel lopetuseks sellele pikale blogile et avastasin et see visiit oli uks pikemaid aegu mida ma viimase kumne aasta jooksul ema-isaga koos olen olnud. Ja lopus oli hirmkahju et ara laksid.
No comments:
Post a Comment