Uks konsultatsiooni klientidest, rikas pankur kes tuli toolt ara, helistab et kusida et kas mul tema abi ei ole vaja. Tema nii hea meelega tootaks minu jaoks. Eriti konsultatsiooni alal jne. Neelatasin piinlikult ja seletasin et hirmus tore oleks toesti aga esiteks, mul ei ole vabsee busy ja teiseks, mul on kaks tudrukut tool aeg ajalt (ja neile ei palka mida maksta aga see selleks). V kusib uskumatult et kuidas mul ometigi rohkem kliente pole? Tema motles et sisekujunduse/butiigi ja konsultatsiooniga on mul hadasti abi vaja. Et mina ju nii andekas, tema garderoobi muutsin ma radikaalselt ja hiljutisel 3-nadalasel Euroopa reisil sai ta rohkem komplimente kui kunagi varem! Tanan ja teatan et ise ma ka ei tea kuis ma edukam pole. V teeb ettepaneku et dinner'iks kokku saada. Loodame et V maksab....
Jargm nadal on Fashion Week, otsustasin kolmest kutsest kaks vastu votta. Ning siis on WSJ-ga kokkusaamine. Ilmselt peaks minema juuksuri juurest labi ja loikama otsad ara et vahe viisakam valja naha. Ja siis peab valja motlema mida selga panna. Tegelt saaks ukskoik millise kleidiga hakkama kui uber-king oleks jalga tommata. Aga reporteritega (voi vahemalt nendega kellega seni kokkupuutunud) on samamoodi nagu psuhholoogidega. Kui kannad punast, oled liiga agressiine. Kui valget, suudimatu. Musta, too fashionable (ok psuhholoog leiaks et depressiivne voi kaalu varjav).
Pilt on parit prettyontheoutside.com
eks neid "abistajaid" leidub igal nurgal :)
ReplyDelete