Estate kolab vaga uhkelt, tavatahenduses haarber, pluss umberringsed hooned ja maa. Ent kasutatakse ka ses mottes et kogu su varandus voi omandus. Naiteks me poe moobel, inventuur, arvutid jms moodustavad meie estate. Ning kui inimene ara sureb, siis tehakse tihti estate sale kus siis tihtipeale terve maja sisustus muugiks.
Laupaeval oli meie korteris open house (ostjad ja huvilised saavad maja kaema tulla ja konnisvara agendiga raakida) ja pidime 4 h mujal tegevust leidma. Leidsin kuulutuse estate sale'le. Soitsime siis kohale. Maja oli kaunis, ule tee oli Scandinavian Club ja nende aiast vois lausa merd naha. Inimesi oli kohal palju, mingi mammi tatsas meie ees majast valjas taldrikuid ja kannu rinnale surudes. Kuidagi veider on jalutada kellegi koju sisse ja hindavalt moota ule nende omadusi. Laksime alumisele korrusele kus uhes nurgas oli hunnikus laste manguasju ja riideid, printsessi kroon ja janese kostuum. Teises nurgas oli maalid ja raamitud pildid, kolmandas naised proovisid riideid selga ja arvustasid kaekotte. Ilmselt vanemate inimeste elamine, maitsekalt kuigi vana moodselt sisustatud. Inimesed sobrasid kastides ja kottides, tundsin end vist ainsana ebamugavalt. Kes elas siin, millal nad surid, miks koik asjad maha muuakse, millised inimesed nad olid? Ilmselgelt meeldis neil puhadeks maja kaunistada sest uks tuba oli tais jouludekoratsioone, pargi, munadepuha asju, halloween-i kostuume. Keegi oli peres West Point-i koolis kainud, sest memorabiiliat, raaamatuid jms olid koik kohad tais. Pereema oli ilmselt suur aledel kaija sest laualinad, ratikud jms oli koik suurtel aledelt ostetud. Kokaraamatuid oli palju.
Kuidagi kurb oli. Motlesin et kas parast seda kui mina ara suren, sobravad voorad inimesed minu kappides ja tassivad laiali asju mida olen elu aeg kogunud. Kas minu lapsed tahavad minu asju voi olid lapsed juba olulisemad asjad ara viinud? Olime ostmisega hiliseks jaanud, eriti vaibad mida tahtsin olid lainud, aga ostsime uhe sinise suure vaasi odavalt. Koju tulles pesin seda vaasi ja motlesin, et kust ta selle ostis ja miks, milliseid lilli ta siia sisse pani ja lubasin vaasile hea kodu anda. Puhaku nad rahus.
Imelikud on jah need kogu-täiega-maja müügid seal USAs, ei kujutaks ette, et Eestis midagi sellist toimuks. Kuigi jah, ega's Eestiski vaase hauda kaasa saa võtta. Kui mu vanaema suri ja tema lapsed, sealhulgas ka mu ema, 10 veoauto kasti täit sodi prügimäele viisid, siis lubas ema, et ei jäta iial oma lastele sellist "tööd" teha. Nüüd, kui meie - lapsed - oleme suured ja minu ema juba vana, võin öelda, et vähemalt 10 suurt prügikonteinerit läheb ilmselt ka meil vaja. :( Kas poleks siis parem, kui keegi need asjad endale saaks väikse raha eest? Kas poleks parem, kui keegi oleks õnnelik odavalt saadud vaasi või ilusa vaiba eest? Meil ju omad kodud juba sisustatud, pole meil kuhugi emast järele jäävat kraami panna. Enamus leiab koha prügimäel. :(
ReplyDeleteMuidugi motekam teistele muua mingi raha eest, saavad asjad uue kodu ja elavad nonda edasi. "Rohelisem" nonda ka ja keskkonna saastlikum.
ReplyDeleteEnt lihtsalt natuke oones oli seal ringi jalutada, koik asjad olid olemas, nagu omanik kohe kohe tuleks sisse... Ja natuke kurb, sest tuletas meelde et meist keegi ei jaa siia kauaks. Hammastas uks usna vana naine kes leidis endale uued kandmata tennised ja ma motlesin et kas ta motleb ise et tema eakaaslase asjad siin.
Huvitav, mis lahkunud asjast arvaksid? Põhjusmõtteliselt vist ei läheks enam korda, mis su asjadest pärast enam saab. Tõesti, pigem leiavad uue kodu ja kasutuse kui et prügimäele?
ReplyDeleteSee 10 suurt prügikonteinerit kõlab hirmuäratavalt tuttavalt küll...
Jah, isegi mu vanaemal, kes elas väga kokkuhoidlikult, oli suur hunnika asju vaja ära visata. Sain küll valdava osa ta mööblist ja nõudest endale, aga ikka jäi üle. Praegu proovin ise nii elada, et kogun võimalikult vähe saasta, kappe ei praktiseeri ning aastas teen paar korda armutut inventuuri. Pole küll veel nii vana, et surema sätiks (kuigi kunagi ei tea, millal see võib juhtuda), kuid hea teada, et asjad on korras.Jah, asju on vaja, kuid vähem on parem.
ReplyDelete