Newport, RI oli vanasti (est 1693) elitaarne puhkusresoort. Mere aares asetsemine tagasi rikka ajaloo (piraadid, orjad, agar kauplus) millele lisandus purjetamine kui rikkad ja vaga rikkad hakkasid siia Versailles stiilis "summer cottage" ehitama. American Cup - purjetamis regatt oli siin aastaid, siiani osad voistlused peetakse siin. Meiegi grupp oli organiseeritud kolmele suurele purjekale, kahjuks minu hilise raseduse tottu G ja arst arvasid et ei lahe mitte ja ega seal toesti oleks hirm ebamugav mul 4 tundi purjetada. Kapten ohkas kergendatult kui nagi et ma ainult pilti tulin tegema.
Saatsime grupi ara ja siis lonkisime niisama ringi, tyypilised turisti atraktsioonid. Lounat soime The Mooring restoranis ja nagu alati (ok, 90%) appetizers on paremad kui pohiroad. Me tellisime juustuvaagna (lihtsalt nagi nii hea valja) ja Bag of Doughnuts (friteeritud lobster, krabi ja krevett chipotle-vahtra majoneesiga). Mmmmmmm....... Hirm ebatervislik aga oi kui head olid.
Parast lounat uitasime majade vahel ringi, siuksed armsad ajaloolised vaikesed majad. Newport-i elanikud on marketingi alal geeniused - siukest rendikuulutust nagime majale.
Eks ole, mis sa veel tahad. Lilled on esteetiliste vajaduste jaoks ja siis alkoholi kah. Pluss veel maja.
Ohtuks oli uks neid nn summer cottage'id (The Marble House, mis 1860 aastal maksis $11 miljonit) kinni lausa pandud piduliku dinneri jaoks. Muidu saab paeval kulastamas kaija $20 eest. Ajasin on suure suure kohu kleidi sisse ja agades isegi sai kerge konts alla. Holjusin hotelli trepist alla ja CEO kohe tervitas nime pidi. Olin nii meelitatud kuna tuli meelde et meil koigil ju kohustuslikud rinnasildid. Kui Chief Risk Officer kes molemad naisega Rootsist valtisid kontakti alamatega ja raakisid vaid CEOga, siis mingi senior executive naine roosas kais pidevalt inimeste juurest labi mingit umbset princess Diana't etendades. Tuleb juurde, naeratab suuga ja utleb kui tore et suutsite valja tulla teie olukorras. Naeratan ja hakkan vastama et hea meele.... kui udupeen tadi juba holjub kellegi teise juurde. Ja ta tegi seda terve ohtu ja jargmine paev. Taitsa huvitav oli teda jalgida. Kellegi vastustest ta huvitatud ei olnud. :)
Saal kus ohtust soime (jallegi, pidagem meeles et need olid meie moistes suvilad)
WCd olid teisel korrusel, udjasin valulikult ules ja alla, G katt hoidmas, nagu mingi noder Scarlett. Vaade oli vahva, mere aares, sook oli nagu ikka siukestel uritustel. Puudlik aga igav ja nadal hiljem ei maleta mida soid.
Ahh jaa, G alati utleb et ma olen eriliselt hea network-ija. Ma usun et ta enam nii ei arva. Hommikulauas mune taldrikule tostes naen et CEO tuli sisse. Olin tahtnud midagi tarka oelda talle G kohta kuna ta G-d vaga hasti ei tea. Ma polnud isegi oma decaf kohvi veel ara joonud ja uleuldse pea oli taiesti tuhi. Venitasin oma munade ja peekoniga kuna Alex mu korvale joudis, reipalt ja joviaalselt tervitas ja kusis et kas on vaga hea. Utlesin et ei tea veel ja siis kusisin et kas nad teavad ka et hotelli katusel on suur rodu millelt imeilus vaade. Alex kohe huvitatud (voi viisakas mees lihtsalt) ja ma lisasin et jah vot me vaatasime sealt linna. Sest G kais ju siin koolis. (ja siis motlesin et sure ara kui debiilne naine). Isegi tapselt ei teadnud mis kooli nimi - Surface Warfare Officer School. Marssisin kahku ennast lauda istuma ja agasin kergelt, onneks ceo tuli meie juurde ja kova haalega et G kas sa kaisid siin koolis jne ja hiljem mitmed kes kuulsid tulid G-ga tutvuma ja uurima et mis tuumareaktorid ja mis laevad ja et olid ka merevaes voi. Aga ikkagi, smooth operator ma ei ole kohe mitte. Uhhhh.....
Õu mai gaad, mida suvilat!!!!!
ReplyDeleteOeh!
:)