Eile oma "lahja" kokteili juues (lahja osa tuleb Club Soda lisamisest) leidsin et elu on ikka nii imelik. Kui ma ei oleks oma soprade ameeriklaste juures Eestis toole lainud, ma poleks kohtunud oma eks-boyfriendiga (taielik jubedus), ilma temata poleks ma kohtunud US Military Liaison tiimiga kes mind Ameerika kaitseataseele tutvustas kes omakorda leidis et ma peaks West Pointi minema. Liaison tiimi ulemus leidis et kui ma West Pointi ei taha (6 a oleks pidanud parast lopetamist Ameerika vagedes teenima - hello Iraq!) siis akki ma laheks Western Marylandi oppima. Ilma sinna minemata poleks ma kohanud Chrisi kes tutvustas mind oma parimale sobrale ja mu kallile abikaasale Garyle. Pusite ikka minuga koik kaasas jah? Ilma Marylandi minemata poleks kooli direktor mind University of Marylandi soovitanud kuhu esimese valisuliopilasena stipendiumi sain ja seal New York University-sse ja seal oppides investeerimispanka ning sealt siia Connecticuti butiigi pidajaks. Ning nuud teen wardrobe consulting-ut ja uhele kliendile minu ideed nii meeldivad et akki usaldab minu kattesse uhe toa tegemise. Tegelt see viimane oligi see mis mind motlema pani et ma ei oleks elu sees moelnud et ma sisustus disaini teeks kellegile nagu raha eest. Natuke masendav on see et nn vaartkirjandust on vaga kasinalt saadud lugedud kuna uhes nurgas on kokaraamatuid, teises sisustus teemalisi raamatuid ja siis veel ajakirju molemal teemal. :)
Aga kui veider tegelt et koik on kinni selles sonas "voimalus". Et sulle antaks voimalus ennast naidata/toestada. Saad paar klienti ja kui neile meeldib, nad soovitavad sind teistele jne jne. Uks sobranna utles et oli kohtunud mingi naisterahvaga peenemal uritusel ja too oli oelnud et kaib trennis hoolega ning kui saab kaalust maha siis premeerib ennast sellega et tellib minu endale konsultatsiooniks. Ning poes ta ei ole kainud ja minuga kunagi kohtunud. Mustika.
Ning voimalustest veel: kas olen algpunktis tagasi suve lopus ja hakkan tood otsima voi mul on padev putiik ja garderoobi teenuste bisniss voi teen ma lausa sisekujundust. Visakem taringut.
Ning kunagi saaks endale ehk puhkust ka lubada. Pilt on parit Viceroy hotellist Anguillas. Design on Kelly Wearstlerilt kellest olen ka ennem kirjutanud.
No comments:
Post a Comment