Ma olen veendunud et naised on igavesed oelad ehitised. Eriti kaks gruppi: emad ja naised kes menopausi labi teinud.
Emad: kui nad on valja uurinud et sinul endal lapsi veel ei ole aga millalgi plaanis, viskuvad nad usinalt detailsetesse kirjeldustesse kuidas nende imeline, supermodelli vaariline keha taiesti KADUS parast lapsi. Kuidas oli nii sale koht ja nuud naiteks, naba on neli korda suurem kui enne. Voi kuidas uks nibu on kandiliseks lainud. Need naised kel ennem rinnad olid suured, on parast lapsi mingite gigant rindade omanikuks saanud ja need kellel ennem vaiksed teatavad traagiliselt et nad uldse enam rinnahoidjad ei vaja kuna pole mida hoida. Ja loomulikult lisatakse kuidas need rinnad raseduse ajal valutasid nii et vahe pole. Siis on muidugi vaja mainida et seks kui selline parast lapsi olematu voi kehva. Kahku lisatakse et koik kannatus ja valu oli seda vaart sest ikka oma lapsed. Et tegelt polnud hullu kui H peaaegu et suri vaikse Jacki sunnitamisel ja kuidas Jack miskiparast ainult nuttis ja karjus kolm kuud alguses. C mainib et tema sai kaksikud ja arst maaras ta voodiravile kaheks kuuks! N utleb pearaputusega et temal oli kerge sunnitus aga beebirasvast kohu umber pole veel lahti saanud aga trennib hoolega. N'il on muuseas taiesti fantast keha aga kohu umber on hullem rasvaroll. Aga ma ei tea kas see enam babyfat kuna beebi lopetab keskkooli. Arghhhhh. Ja siis koik patsutavad mul poske/katt/olga/selga ja lisavad et It's different when it's your own. Jah. Raudselt on erinev. The hell it is.
Aitan teisele N-ile kleiti selga, see N on vaga edukas advokaat, ja kleit ei istu hasti. N joob vett ja kurdab et tead parast menopausi rasv laheb kuhu ise tahab. L kiidab takka et ouuuuuudne kuidas su keha taiesti muutub parast menopausi. Keegi kelle nime ei maleta seletab lahkelt et sul hakkab kogu aeg palav olema ja estrogeeni tabletid ajavad temal sudame pahaks. Jne.
Kuidas karastus raud on kokkuvotlikult kuis ma end tunnen. Ega enam mind naljalt naost valgeks ei aja. Menopausi teemad vaga enam ei raputa aga rasedusega ju nonna et millagi peaks ise aga suda on juba praegu paha. Kes see mulle raakis et temal C-loikega 8 sendine loige tehti ja kuidas poletik sisse sai. Ootan pikisilmi aega millal ise vaarikas ema olen ja saan mingi naiivitari nurka koonerdada ja talle siis detailselt rasedust kirjeldada ning monuga jalgida kuis teine kollaseks laheb naost. :)
ooo, sa oota vaid.
ReplyDeleteeestis on kombeks, et kui sa ootad oma esimest last siis ABSOLUUTSELT IGA sünnitanud naine võtab oma kohuseks rääkida enda JUBE lugu eriti värvikates toonides sünnitusest (või kui endal ei olnud jube, siis kindlasti midagi ERITI jubedat sõbrannalt). ja siis ise vaikselt mõnuleb. selline tore tava siis
oleks sul siin emotikoni suurte silmadega, see kuluks kohe ära ;)
ReplyDeletemenopausist ma ei oska rääkida veel õnneks ja ei tahaks ka mõelda aga.....vaat, ma olen kahe lapse ema, esimene sündis raskelt meeletute valude ja õmblustega ja teine sündis tänu esimese kogemustele ideaalselt, alles eile mehega meenutasime ja kiitsin ennast, et ma olin ikka megatubli :D
mul istub kukil 30 lisakilo aga ikkagi.....kui ka saan saledaks tagasi "riskiks" uuesti keha kaotamisega, et laps saada!
Inimene viriseb niivõinaa, vähe on inimesi, kes ei viriseks...mul sõbranna ei virise oma ideaalse keha üle, ta viriseb, sest pole riideid leida ;)
maailma ilusaim asi on rase naine a õige naine on uba sünnitanud naine....mingi meesterahvas kunagi ütles mulle, et olenemata rasvavoldist või kehakujust on sünnitanud naine ikka omamoodi ilusam....keha õhkab naiselikust a kogemusi.
vot, oi kui pikk jutt sai ;)
No nüüd kus hakkab mööda saama aasta sünnitusest siis võin julgelt öelda, et parim asi mu elus :P
ReplyDeleteTegelt rasedus on mõnus aeg (eriti dekreet) kohe kui saad iivelduse jamast üle ja noh kui sul pole muid jamasi. Ka emadus on super kohe kui oled harjunud selle kõigega, mis kaasas käib :)
Tegelt osaliselt me räägime õuduslugusi rasedusest või beebidest aint selleks, et lihtsalt nigu öelda läbi lillede, et me oleme siga tublid oma arvates, et oleme sellega hakkama saanud :) Mitte, et me tahaks teisi ära hirmutada.
NO mina arvan, et saad ikka hakkama. Nii laste kui menopausiga. Lihtsalt ära ette end ära traumeeri. Sa ju kange naine!
ReplyDeleteMul oli rasedana nii ullukiire, et olnd aega aru saada, kas iiveldab või mitte. Mitte et nüüd rahulikum oleks, aga teist rasedust oskaks juba vist nautida ka.
ReplyDeletePS, kolisin oma ploogi enda lehele http://www.anu.pri.ee/blog/