La vita è bella

Kleidi leidsin, kingad koukisin ka kapinurgast valja, isegi lopuks oli tungiv pohjus et oma juuksed lasta korda teha kuigi Lori laks hasarti selle blondeerimisega nagu liiga. Anyway, off we went. Ma varem vist ei maininud, uks meesterahvas tuli oma naisele konsultatsiooni kinkekaarti ostma emadepaevaks ja jai mulje et raha nagu probleemiks pole, tehke mis vaja, tema maksab koik kinni. :) Meeldivad mulle siuksed inimesed, kahjuks kaasa tal pole veel kontakteerunud. Nime netist otsides avastasin et meesterahvas paris kuulus kokk, mitme popi restorani omanik, celebritite jaoks kokanud ja puha. Koige uuem restoran on 42 mis asub Ritz Carltoni tipus, 42sel korrusel. Ja sinna siis G mind otustaski ullatusena viia, uhelt poolelt tahtsin kulmu kortsutada kuna nats liiga kallis me jaoks aga samas, mis sa kobised kui teine on plaaninud ja puha. Ning kuna me valjas ei ole kainud uldse ja muidu kah okonoomsed.

Hotelli fojees oli Louis Vuittoni kotid valja pandud klaaskappide sees. Restorani jaoks oli eraldi lift kus suur must mees ulikonnas meid ootas koridori lopus. Ma taiesti ootasin et meid nimepidi tervitatakse aga ei. :) Vaade oli ilus.



Proovisime tasting menu:
vichyssoise (prantsuse kulm supp kartulitest ja leek), vaga hea oli

porgandi supp vanilje vahuga, enam vahem

mussels mis olid ok aga sisse oli visatud paar pikka uritust mida ei suut suua -razor clams



black bass mis oli liiga oline ja ulekupsetatud, G proovis sealiha mis nagi hasti ponev valja ja oli tunduvalt parem kui mu kala



Aga magustoit oli koige parem: aprikoosid ja virsiku kompott isetehtud mandlijaatise ja vaniljevahu ja tuumiani-sidruni vahvliga. Mmmmmmm. Ja siis toodi miskiparast meile veel magustoite juurde: sokolaadi mousse karamelliga, ja siis vaike taldrik igast nikerdistega: seal kupsetet mandlikook, kupsised, rosewater marshmellow ja, minu roomuks, gingeri marmelaad. Ma taiesti agasin lopus aga kraapisin nii palju sokolaadi mousse'i sisse kui sain.

Kokka nagime paar korda aga ei hakanud midagi utlema, iseasi kui ma oleks ta naisega juba midagi teinud siis veel. Kahju kull, motle mis me koik oleks veel saanud kui oleks koka tuttavad. Aga teenindus oli viimase peal, taldrikud asetati uheaegselt ette ja kaas voeti uheaegselt molema eest ara. Vaga popp.

Laksime vaarikalt ja rahulolevalt alla kus kummekond mundris meesterahvast toid BMW-sid ootavatele paaridele ette ja peagi tuli meie vaike vana Honda, esiklaas katki ja juhi uks ei avane. :)

Kuna meil on taielik kuumalaine, oli oo vaga soe. Koju joudes jalutasime ringi sombuses oos ja vaatasime tahti. Armas oli. Nyyd jaeti mind jalle nadalaks uksi.