Family Album

Pildid on siuksed armsad asjad - vaatad ja justkui viidaks sind ajas tagasi sellesse hetke. Kui vaga puuad siis tuleb meelde kuidas ohk lohnas, kas olid onnelik voi puudsid niisama oma parimat Colgate naeratust teha. Ma ei ole suur piltide valja panija aga albumites lehitsen tihti. Muidugi digitaalselt mahub rohkem aga mul meeldub maha istuda ja aastaid labi lehitseda.

Lemmikuid on palju: ode ja mina jouluohtul uhesugustes pidzaamades ja karvastes sussides, G mind kukil kandmas labi vihmase vanalinna parast seda kui isalt katt palus Olde Hansas, suvaliselt tehtud kaadrid ema, isa ja minu nagudest kui nad siin olid, sobrad ja vend jne jne.

Ma vaga loodan et see lapsuke seda pilti ei maletaks ja olen vaga tanulik oma vanematele kes ei pidanud vajalikuks mingit sado-maso pilti teha kus perekond nahas, isal neetidega rihm kaela umber ja ema on mulle piitsa umber kaela heitnud. Uhh, teraapia arved oleks ramedad....



Pilt parit Kroonikast 30/4/08.

Estonskaya Salami

Nuu kaisin ara Norwalk'is asuvas Food Galleria's. Kui parkisin siis uks vanamehe nass uuris mind pika pilguga ise agaralt mobiili seletades. Astusin viisakalt ja malbelt sisse ning taustaks olev vene film loi korvad lukku. Ei mingit kahtlust, vene pood. Kui ka kahtlus tekkis siis rida rea jarel sihvkasid kustutasid selle. Arbuuse igasuguseid ja neist uleval riiulis Alwaysi maxipads. Huvitav kooslus.
Letsosid oli ja kruupe jms, kartuleid igast sordist, vene olusid. Kohupiim ehk siis farmer's cheese ka piima korval kuigi nagi nii kuiv valja et ma ei votnud. Uhtegi Kalevi toodet ei olnud, nentisin kurblikult ja otsin Iris - magus aga nats keemia maitsega.
Pood ise lohnas nostalgiliselt: kilu ja kohvi ja salat ja midagi veel. Lihaletini joudsin avastasin viinerid, tadi manedzer karjub Kostjat, sedasama vanamehe nassi. Kusib kahku et tsevo? Mina zestikuleerin et kas saaks vaike jupp seda suitsuvorsti, inglise keeli kuna mu vene keelt ei olla. Onu vaatab mulle jumala nordinult otsa ja siis paneb mobiili korvale millesse ta oli edukalt raakinud see aeg, ning karjub taha et tulge tehke selle siin selgeks et me ei muu seda jupi kaupa. Sain siis teise sordi jupi kaupa ja ta oli ikka sokeeritud et keegi ostab suitsuvorsti nonnaviisi. Kova aga musta leiva korvalt avastasin menuu kus kirjas Estonskaya Salami aga naha polnud. Ja pelmeenid olid $6.50!!! Kas pole kirves? Cmetana oli sama palju, ma ei raatsinud votta. Aa, ja musta teed ostsin ka. Kartuli ja muud salatid nagid ka head valja.

Muuseas, teisel teemal, seda ma teadsin eks et mehi ei saa kritiseerida soitmise teemadel aga ma ei teadnud et poes kaimine sama hell teema on. Naersin et lugesin uhest blogist kuidas see naisterahvas oma kaasat poodi saadab ja kogemused tapselt samad. G kergitab kulmu ja kusib et millised siis. Utlesin suudimatult et noh kui ma sulle nimekirja annan ja sa poodi lahed siis sa tavaliselt helistad mitu korda et kusida a) mis see on ja b) kus see on ja siis sa ikka kuidagi tuled koju valede asjadega voi kummalistes kogustes. Sellepeale G kohe teatas et kui tema mulle nimekirja annaks siis mina ka ei leiaks midagi ules ja jne jne. Teatasin agestudes et ma uleuldse ei kritiseeri, et minu arust naljakas kuis mehed nii sarnased on. Selle peale torgati lusikas jaatisesse eriti suvenult ja muhati et ega ei arva et kritiseerid. Nojahnoh. :)
Ma seda teemat uldse ules ei votnud kuis ta mitmeid kotte on unustanud poodi.

Toidust

Ma aeg ajalt agiteerin koduseid mulle eesti ajakirju ja kupsiseid/komme/hapukoort jne saatma. Tana sattusin netimarket.ee-sse kust saab toitu koju tellida. Ja ohhhhhhhh...... Ma raagin ma olen ablas naine (emast), koju tulles kallistan peret ja siis lahen otsejoones toidupoodi. Pakusin kull valja et akki lahme kohe sinna lennujaamast aga vaadati viltu. Voi tirin oe Maksimarketisse ja siis ta kopsutab kingakontsa karsitult ja vaatab et mida imet ma ahhetan jaatiste voi jogurti voi kookide ule.

Poltsamaa marmelaadi vaatasin, nii hea tundus. Ja $2 ma kull midagi sarnast siit ei leia.
Punasesostra siirup - hadavaljalik mannavahuks (G-l on alati hasti naljakas nagu ees kui ta vaatab mind mannavahtu soomas).
Juubeli pulbrit - ma ei maletagi enam kuis maitses aga kindlasti oli hea...
Eesti oma vaniljepuding. Njuuks. Kohukesed. Njuuks. Koik need sajad erinevad jogurtid mis niiii head olid. Njuuks.
Eesti lihatooted. Lemmiku vorst. Viinerid igasugused.
Kalevi Ekstra kupsised. Ahh
Leibur ja Pagaripoisid - ma saadan soojad soojad tervitused ja haad motted te poole

G tuleb ules kus ma arvuti taga ja lohutab et aga sul olen mina ju. Not now, honey, not now. :)

Lisan erutatult juurde et laheme siinsesse vene poodi kus on pelmeene!!!! Ma ei ole pelmeene ule 7 a soonud. Ja piltide pealt nagin et Kalevi komme on ka. Vau.

La Vie En Rose ehk Life is Pink

Koigepealt kurbadest uudistest: soin viimase ema-isa toodud Kalevi Kirsi marmelaadi ara. Teine kurb uudis on see et jooksen nagu orav rattas aga figuur ikka sama. Nordinud olen aga toenaolist mu kokkamised ei aita kaasa. Hakkan homsest vaga tervislikuks.

Eile oma "lahja" kokteili juues (lahja osa tuleb Club Soda lisamisest) leidsin et elu on ikka nii imelik. Kui ma ei oleks oma soprade ameeriklaste juures Eestis toole lainud, ma poleks kohtunud oma eks-boyfriendiga (taielik jubedus), ilma temata poleks ma kohtunud US Military Liaison tiimiga kes mind Ameerika kaitseataseele tutvustas kes omakorda leidis et ma peaks West Pointi minema. Liaison tiimi ulemus leidis et kui ma West Pointi ei taha (6 a oleks pidanud parast lopetamist Ameerika vagedes teenima - hello Iraq!) siis akki ma laheks Western Marylandi oppima. Ilma sinna minemata poleks ma kohanud Chrisi kes tutvustas mind oma parimale sobrale ja mu kallile abikaasale Garyle. Pusite ikka minuga koik kaasas jah? Ilma Marylandi minemata poleks kooli direktor mind University of Marylandi soovitanud kuhu esimese valisuliopilasena stipendiumi sain ja seal New York University-sse ja seal oppides investeerimispanka ning sealt siia Connecticuti butiigi pidajaks. Ning nuud teen wardrobe consulting-ut ja uhele kliendile minu ideed nii meeldivad et akki usaldab minu kattesse uhe toa tegemise. Tegelt see viimane oligi see mis mind motlema pani et ma ei oleks elu sees moelnud et ma sisustus disaini teeks kellegile nagu raha eest. Natuke masendav on see et nn vaartkirjandust on vaga kasinalt saadud lugedud kuna uhes nurgas on kokaraamatuid, teises sisustus teemalisi raamatuid ja siis veel ajakirju molemal teemal. :)

Aga kui veider tegelt et koik on kinni selles sonas "voimalus". Et sulle antaks voimalus ennast naidata/toestada. Saad paar klienti ja kui neile meeldib, nad soovitavad sind teistele jne jne. Uks sobranna utles et oli kohtunud mingi naisterahvaga peenemal uritusel ja too oli oelnud et kaib trennis hoolega ning kui saab kaalust maha siis premeerib ennast sellega et tellib minu endale konsultatsiooniks. Ning poes ta ei ole kainud ja minuga kunagi kohtunud. Mustika.

Ning voimalustest veel: kas olen algpunktis tagasi suve lopus ja hakkan tood otsima voi mul on padev putiik ja garderoobi teenuste bisniss voi teen ma lausa sisekujundust. Visakem taringut.




Ning kunagi saaks endale ehk puhkust ka lubada. Pilt on parit Viceroy hotellist Anguillas. Design on Kelly Wearstlerilt kellest olen ka ennem kirjutanud.

Beautiful blooms

Kevad tuleb, visalt, aga tuleb. Nadalavahetus oli paris soe. Chris tuli kylla ja veetsime aega suues suurt sokolaadi torti (maitsev aga ei midagi erilist) ja kuulates Chrisi lugusid kohtingutest. Chris lahutas eelmine aasta, kasvatas habeme ette (nagu naised vaat teevad uue soengu vms parast suhte loppu) ja on nuud tagasi "mangus". Koige esimene kohting tuli jahimeeste ohutus-teemalisest klassist. Ma motlesin et kaval naine, mis nutikas moodus mehi kohata. Teine tuli online-kohtingu kohast ja kui pildid naost olid atraktiivsed siis kohtudes sai selgeks et naine oli tunduvalt kaalukam kui Chris. Ja Chris pole peenike kuigi on kaalus alla votnud. Aga tolle tutarlapsega said nad headeks sopradeks ja kaivad koos trennis nuud. Kolmas naisterahvas oli atraktiivne ja sobralik aga vestlus jattis soovida. Kui Chris kusis mis talle meeldib teha, siis oeldi et toole ja tagasi soita! Chris tellis karmelt viski ja uuris murelikult et kas see ongi nagu highlight voi akki meeldib miskit veel. Jaa meeldib, telekat vaadata. Chris kusis lootusrikkalt et mida ta vaatab (Discovery, CNN, kasvoi cooking shows) ja vastati et noh ukskoik mida. :)

Sokolaadikoogile moeldes peksin end voodist ules ja laksin parki jooksma. Park on vee aares, vaade on nii ilus ja rahulik. tagasi tulles otsustasin pilti teha maja ees olevatest puudest. See roosade oitega on vist nimetet Dogwood.

Finally, Some Fashion Advice

DO NOT DO THIS

Rahvaste Soprus

Helliku post teemal kuis bemariga venelased neile parklas appi tulid kui aku labi ajendas mindki sona votma.
Ma pean utlema et mul on ainult head kogemused venelastega olnud. Maletan olime rannas ja uks lastest kukkus ja eestlased nagu sebisid eest ara aga mitmed venelased tulid vaatama et kas abi vaja jne. Siis G-ga esimest korda Eestis olles oobisime Triini juures Lasnamae alguses ja kui laksime lahedal olevasse parklasse, tuttavate laenatud auto ei lainud kaima. Kratsisime pead ja G ikka uritas ise autot kaima saada ja lopuks loivas siuke pruun ja poolalasti vanamehe nass ligi et kakoi problem? Ja minu vene keel on nii nutune et ma kuidagi zestikuleerisin katega et problem, da, problem masina! Oudus. Ei noh, vanamees huppas aga ligi mingid tooriistad valja, siis roogatati kuskile ja kellegile et Kostja davai midagi. Siis vaatab G-le otsa ja seletatakse et Kostja maladets ja uldse noor andekas mees tuleb parandab ara. Siis jarsku olime terve kamba oliste meeste keskel, koik venelased, koigil sargid seljas ja me siis kahekesti taiesti taandusime. Ning 5 minutit hiljem avanes jargmine vaade: Kostja, maladets, istus rooli ja teine noormees, ilmselt ka maladets, oli me auto Kostjaga taha votnud ja tegi siukseid ringe hoovis et sademeid lendas ja tolm oli meid koiki uhtlaselt halliks teinud. G oigas auto kumme vaadates ja utles et no nagu filmis. Aga vot auto saadi kaima ja oligi. Ning G laks raha pakkuma ja tanama aga midagi ei voetud. Lehvitati roomsalt. Utlesin vaga hingestatult Bossiba, Otsen Bossiba ja lehvitasin tagasi ara soites.

Hellik utles et sudantsoojendav naha et nad appi tulid, parast rahutusi ja puha. Minu teooria on iga rahutuse massu puhul on tavaliselt pohjuseks ikkagi paar eestvedajat kes kaivad ja agiteerivad ja sussitavad koiki tegutsema. Kui sulle ikka raagitakse toidu ette ja toidu taha et sind ahistatakse, keegi sind siin ei taha, sa pole mitte keegi jne jne siis hakkadki nii motlema lopuks. Sest tegelt on ju ajaloost naha et massipsuhhoos on voimas relv ning lisage alkohol kah hulka, enamus tormab nagu loomakari ilma igasuguse loogilise motteta.