February 28, 2017

Okei voib olla ei koli.

Olivia, mu 7 aastane, on otsustanud et temast saab vaga padev proffessionaalne pagar. Ja marssis alla ennem voodisse minekut ja utles et opetagu ma talle kupsetamisnippe. Utlesin et kui teeb shokolaadikooki siis lisagu kanget kohvi, teeb shokolaadi maitse tugevamaks. Siis motlesin et vanas blogis peaks igasugu retsepte veel uleval olema. Ja hiljem kui lapsed magasid, lugesin mina koogis veel oma blogi alguseaastaid. 2007-2008. Ja hing jai kohe haigeks. Vahva lugeda sellist paevikut ja eriti toredad olid lugejad, keda tegelt kunagi ei olnud kohanud aga keda kommentaarides oppisid justkui tundma. Antiklimaatiline Stuart, positiivne Karmen, pragmaatiline Trulia, Viki, Hellik ja teised. Ma ei tea kui mitmed aastast 2008 veel seda blogi kulastavad, eriti kuna pole aastaid kirjutanud aga motlesin et ma veel akki pole valmis Puhvis Kukke ara panema. Stylebyhaiku.com on rohkem ari ja elustiili blogi, siuke viisakas. Puhvis Kukk on nagu sobranna kellega ule veiniklaasi (loe: mitme martiini) vois koigest raakida.

February 18, 2017

Blogi kolib ara! Uus aadress stylebyhaiku.com

Mu vaene kallis Puhvis Kukk. Sai kunagi alustatud et perel ja sopradel aru anda enda elust siin ja taiesti ootamatult pakus see huvi taiesti voorastele ka, Eestis ja mujal maailmas. Hemingwayl oli oigus et eestlasi leiab igas riigis. Ja ma ei oska kirjeldada adekvaatselt kui hirmus hirmus armas oli teiste kommentaare lugeda.... See et keegi vooras inimene elab sinule kaasa ja nonda kommentaaride kaudu enam ei tundugi nii vooras. Niuksed vahvad interneti aja niidid mis labi ookeanide ja magede ja riikide meid ikka sidusid. Vaga kallid olid need minu jaoks. Kahjuks enam kahte blogi ei jaksanud korralikult pidada ja proovin end viisaka stiilblogijana kehtestada uuel aadressil. Tulge kulastage kui aega on, inglise keeles kull. :(

Suured virtuaalsed kallid koigile! Nuudsest siin www.stylebyhaiku.com


xoxo
h

December 25, 2016

Merry Christmas!

Ilusaid joule koigile!
Parast nadalate pikkust kinkide otsimist ja joulukaunistusi ja piparkooke ja Poola poest ehtsa verivorsti ja taitsa viisaka suldi leidmist, ongi joulud kaes. Alati natuke kahku kaes ja ruttu labi.

November 28, 2016

Kalkunist

Ma proovisin country club'isse sisse sobinduda. Mitmed sobrad uhinesid parast intervjuusid jms et kas ikka teised liikmed tahavad niukest rahvast enda sisse. Ma pole proovinudki, eks lastel oleks tore et alati kellega mangida aga maeitea. Esiteks, me just uue maja ostnud nii et raha prole. Ja teiseks, mulle igast reeglid ei meeldi. Et vot teksapukse ei tohi jalga panna, ainult valgeid suvel ja ainult terassil jms. Sobranna aru ei saa et kuis mul see ei meeldi, ma alati kurdan et keegi ei pinguta riiete teemal. Aga siuke kohustuslikus korras.. Jube palju igast reegleid. Ma selle rahaga paneks parem endale basseini sisse, ujud mil tahad, teed mis tahad. Aniveis. Ja siis ma uhinesin hoopis aiaklubiga. Vaarikad 70-80 daami kes saavad kord kuus kokku loenguks (eelmine kuu oli dramaatilised pusililled, ma olin koolis lapsi aitamas, ei saanud minna nii kahju krt) ja siis louna mis on taitsa maitsev. Ja siis igast muid uritusi, kaid kas publicitit tegemas voi avalikke aedasid/peenraid rohimas voi linna hoonetele kaunistusi tegemas vms. Kohustulikus korras uks emalik daam kaskis mul nime kirja panna Kalkuni Bukettiks. Ja ma olin NII tubli, uldse ei pooritanud silmi ega midagi ei naernud kova haalega. Laksin siis skeptiliselt oma kaaride ja $25 kohale ja vot ma utlen, seda eestlase skeptikut kull. Taitsa tore oli, tavaliselt isegi teevad mimosadega! (sampus pluss apelsini mahl). Ja tadid olid koik nii toredad ja juhendaja siuke vabatahtlik liige kes juba aastaid teinud ja auhindu voitnud. Nii ilma pikema sissejuhatuseta, mu kalkun -


September 17, 2016

Printsessi ja piraadi teemaline sunnipaev!

Tudrukutel oli 5 ja 7 sunnipaev see suvi. Ja ma olin kordi moelnud et teeks koduaias sunnipaeva, Pinterestist ka igasti pilte inspiratsiooniks otsitud ja tukk aega olin tahtnud printsessi teemalist sunnipaeva teha aga viimasel hetkel oli vaja paar poissi kutsuda tingimata, seega tuli piraadi teema kah.
Magusad asjad tegin valmis eelnevatel paevadel, dekoratsioonid ka aga ikka olime molemad G-ga labivasinud ohtuks aga lastel oli tore. G oli piraadi kostuumis ja mina Lumivalguke aga see poluesterist tehtud kostuum oli ikka liig mis liig kui valjas 30 kraadi ja jooksed ringi. Uhh. Ja see lauale nn seeliku tegemine oli omaette heegeldamine aga teatasin G-le et kindlasti saab uuesti kasutada, vana-aasta ohtul jms. :)

July 29, 2016

Kuidas oppida magama, uuesti. Ehk kuidas saada jagu unetusest/insomniast.

Puhhhh, seda tolmu mis selle blogi peale on kogunenud. Aevastama ajab. Motlesin et mu public service announcement, viimane voi mitte, peaks olema sel mitte magamise teemal. Kes seda antiik blogi on lugenud, minul oli krooniline unetus aastaid, alates mu noorema lapse sunnist 5 aastat tagasi. Rasedus/sunnitus olid rasked, Melaniel oli koolik ja kui ma beebipillide peale laksin siis sama ohtu ei suutnud magada Absoluutselt mitte. Maletan kuis G oli beebiga elutoas ja mina nutsin teleke ees et maeisaamagamajaadaaaaaaaaa!!!!!!!!!!!!!
Jargnesid aastad taitud hiina ravitsejate, unerohu ravimitega, acupuncture, psuhholoogide, psuhhiaatritega (nii tore mees, Martha Stewarti tutar kaib tema juures nii et udupeen) ja isegi raha ei votnud, patsutas katt ja utles et ei hull ei ole (no mitte paris nii) aga akki hormoonid. Siis kaisin hormooni arsti juures New Yorgis kel office tais igast tanukirju presidentidelt ja kuulsustel kes leidis et tervis on allamage minemas ja probleeme on aga ei midagi mis unetust seletaks. Iga vana aasta ohtul lubasin endale et vot see aasta saan terveks ja iga aasta mai/juuni kuus enam ei jaksanud mooda arste kaija ja jatsin jargi. Neid arme mis krooniliselt kurnatud, kannatamatu ja tige ema jatab endale ja perele ma ei raagi. Mu vanim tutar ootas tahti taevas mis alla tuleks (shooting star) et soovida emmele und. Arstid raakisid depressioonist.... Ukski unerohi ei mojunud voi pidi mitu votma, siis olin haige ja uimane jargmine paev.

Uhel ohtul oma sumptoome guugeldades joudsin artiklini mis raakis sellest et keha harjub nii hea kui halvaga ja lihtsalt vaja ennast umber treenida. Idioodid, kihvatasin, ahh toesti nii lihtne. Mul krooniline haigus aga naed, treeni ja valmis. Akki treenin end astronaudiks. Aga parast motlesin, mis mul kaotada on? Ja voita - KOIK. Teooria lihtne: keha harjub misiganes rutmiga (ukskoik mis selle alguses pohjustas). 4-8 nadalane sleep restriction therapy naeb siis ette kardinaalselt elimineerimist vodois olemist. Alustad nonda et lahed voodisse 11:30 ja toused kell 5. Absoluutselt mitte mingit korvale kaldumist. Paeval magada ei tohi ja unerohtusid ei tohi votta. Esimene nadal oli oudne. Motlesin et ahh vahet pole vaatan telekat aga ma olin nii unine. Laksin vihmaga oosel jalutama et 11:30neni uleval olla. Paeval oli suda paha eriti ohtul, balanssi polnud, oudne. Panin aratuskella kella 5ks ja tousin ulesse. Soovitavad et mine magamistuppa ainult magama ja hommikul kui ules siis koik tuled polema. Teine nadal oli parem. Eesmark on selles et magad pidevalt vahemalt viis tundi vahepeal ules arkamata. Siis void 15 minutit varem magama minna. Siis jalle 15 minutit.

Isegi kui magamine normaliseerub siis kohe parem ei ole. Oleneb kui kaua magamata, see taastumine votab kuid. Aga ma magan. Ise ka ei usu. Terve oo. Isegi kui lahen kuskile mujale mis alati oli koshmaar. Imeline. Ma motlesin et mu keha on nii vasinud olnud kull kuis ma ei maga aga jah see pidev arkvel olemise ja magamise reguleerimine - it works! Ma ei ole kuude viisi enam votnud midagi et magada. :)


https://stanfordhealthcare.org/medical-treatments/c/cognitive-behavioral-therapy-insomnia/procedures/sleep-restriction.html

http://www.talkaboutsleep.com/sleep-restriction-therapy-when-nothing-else-works/

November 15, 2013

The ghost of a third child



Ma ei plaaninud kunagi abielluda. Veel vahem lapsi saada. Ja nuud, 12 a hiljem, abikaasa ja kahe armsa tutrega tunnen ma hirmsasti puudust sellest kolmandast lapsest. Sellest keda ma ei saa saada. Olivia sunnitus oli hasti halb ja laks kuid et jalgu alla saada, Melanie raseduse olin enamjaolt voodis voi haiglas voi kiirabis. Nii et arstid utlesid Melanie keisri ajal et sina ei saa enam rasedaks jaada, sa ei elaks seda ule. Voib olla on see lihtsalt inimese loomus tahta mida ei saa. Voib olla on see lihtsalt sellest et lapsed on vanemaks saamas ja beebit enam ei ole. Toenaoliselt ei aita see ka et mu parim sobranna siin kel sama vanused tydrukud jai kogemata kombel rasedaks.

Ning ma ei ole kindel kui padev ema ma uleuldse olen. Armastav, seda kyll, aga kannatust kui sellist ei ole ja ma ei maleta viimast korda mil ma lastega niisama mangisin. Ma taiest tean et meil vedas uskumatult et saime kaks ilusat tudrukut ja kellegile midagi halba ja permanentset ei juhtunud. Aga ma tunnen end natuke nukralt moeldes sellele vaikesele beebile keda me ei saa......