February 3, 2018

Naised, naised, miks ma teid ei leia?

Ma ronin ikka tagasi siia blogisse aeg ajalt, loen vanasid lugusid ja kommentaare. Ja motlen kuis laheb koikidel kes kommenteerisid ja neil kes lihtsalt vaikselt lugesid. Ja motlen et kas ma naen teid Maksimarketis naiteks Eestis kaies. Akki me molemad vaatame mingit riisipada samal ajal mille nimi on risotto miskiasi ja motleme et riis ei ole ju risotto aga whatever...

Anyhow. Ma ei taha kedagi nii akitsi shokeerida aga ma olen vanemaks saanud. Targemaks? Voib olla. Aga dermatoloog haaras mu posest kinni ja tombas seda valja ning teatas tosiselt et You have some SIGNIFICANT loss of volume. Hea et ta mu rindade ligi ei saanud.

Lapsukesed on 6 ja 8. Eesti keel on vaga rabal. Opetad aga ei kasuta ja siis Olivia loeb soravalt: uks-kaks-kolm-neli-viis-seitse-kaheksa-uheksa-kumme. Kuus ei tule ega tule. Melanie ytleb lill-lumi-laul. Nork. Mnjah.

G, mu kallis kaasa. G'l oli sudame infarkt kevadel. Eelmisel kevadel. 42 a. Mingi valud ja muud hadad olid olnud aga motlesime et stress ja too ja see et vormist valjas. Mangisime koos tennist kevadel ja iga 5 min tagant kasi rinnale et tal on vaja vaike break. Motlesin et ok see ei ole out of shape. Aga siis oli ok, laksime toidupoodi kus mees porandal. Siis ok, laksime koju, jalle porandal. Kiirabi midagi ei leia, mehel vaja too asjus Californiasse soita (7h lennukis) varahommikul. Laheb aga helistab et valus iga kord kui konnib. Ahvardan surma ja lahutust kui kiirabisse ei lahe, tuleb koju. Jargmine paev olin onne (ahvardamise ja pisarate) teel saanud aja sudamearsti juurde, vaga hea arst, keegi oli tuhistanud oma aja just enne kui helistasin, sain selle. Toin kiirabi EKG testi kaasa, tehti uus ja vaga mahedalt ja rahulikult viidi meid cardio osakonda. Mina, vana naiivitar, motlesin et kuna peaarstiga siis lihtsalt asjad kaivad kiiresti, tal pole aega raisata. Aga kui G oli voodis, sada juhet peal. 6 ode umber askeldamas ja nagin et G'l silmad marjad siis motlesin kull et ooooota kas nii kaibki testimine? Sest arst utles et toenaoliselt suda ja lahme vaatame. No jaaaaa siis ma ulgusin seal toas uksi kui G valja viidi, uks ode kais teed ja taskuratte toomas. Siis uks ode tuli et blockage. Ja siis (parast seda kui amm helistas ja kusis et kas arst utles et sina toenaoliselt pohjustasid selle?) arst tuli sisse ja teatas et the main artery was almost completely blocked, the mother of all widow makers, the chances of survival are 4-10% congratulations. Ma ei saanud aru, ma lihtsalt ei saanud aru. G veeretati sisse, oed koik et congratulations etc etc. Laksin WCsse ja varisesin ule kera. Uritasin endale vastu nagu kaega panna et maha rahuneda, eks, aga kasi varises liiga. Mingi aja parast suutsin G juurde minna ja votta vastu koik mu "onnitlused", kuna noored mehed sellises seisukorras surevad ara umbselt. Lucky unlucky.

Nuh ja ulejaanud aeg on lainud selles teemas. Uues dieedis eks, cholesteroli valtimises, amma valtimises. G oli hasti vasinud kuna mitme ravimi peal, mitu kuud kohe. Siiani veri jookseb iga kriimu peale. Harjumise asi. Aga jah, raudselt keskeas.

Iga kord kui mingi haigus on arkan oosel ules ja kontrollin kas ikka hinagab veel. Ja see ei ole mitte see normaalne asi mida naine mehega keset ood teeb. crazy. aga hea et niigi laits.

Ja kuidas teil 2017 laks???