People are nuts.

Olivia laks pre-school'i ehk siis lasteaeda. 3 x nadalas, 3 h. Kuna enamus emmesid on lastega kodus, siis eeldatakse et koik nuud aktiivselt organiseerivad, ehitavad, kupsetavad, koristavad, istutavad lasteaias ja koikidel uritustel ning heategevus ettevotmistel milles siis osaletakse. Vabatahtlikult. Aga ega sind hea pilguga ei vaadata kui kaised ules ei kaari. Ja mul ei ole nende urituste vastu midagi iseenesest aga see draama ja puht segijooksmine on minu jaoks ikka liig. Bake sale ehk kupsetiste muuk et koolile raha saada. Organiseerimiskomitee saadab jargnevad nouded: 1. saada neile email kolmest kupsetisest vms mida sa teha voiks 2. nad valivad valja mis sa siis teed (vist selleparast et koik ei tuleks brownie'dega voi sama koogiga) 3. koik peab olema pahklite vaba. ja ma saan aru kull et osadel lastel on vaga hirmus allergia aga ma motlen et koik nuud pahklivaba on nats liiga. miks mitte teha kaks-kolm asja ja need lapsed siis saavad neid suua. ulejaanud olgu nagu on 4. koik peab olema individuaalselt pakitud. pakimismaterjalid saadab komitee. (siinkohal hakkasin ma motlema et eiiiii viitsi teha) 5. igal tukil peab juurde kinnitatud olema nimekiri koostisainetega. (toega??? kes see viitsib eraldi seda nimekirja teha, oeldi juba et pahklivaba). oeh Ja ma olen juba kolm emaili saanud et kupsetage palun. ughhhhh... huvitav kas ma voiks akki melanie't suudistada ja oelda et vaikse lapse ema, saage aru. :)

Karma's a bitch.

Viimased 4 a on PuhvisKukk kandnud siis peamiselt dressipukse, leggings, ja neid laiemaid toppe kuhu rinnahoidja sisseehitatud. Piima ja okseplekke kah monda kohta. Vahe pidulikemal juhtudel akki teksaseid aga uldiselt suht masendav garderoob. Eriti stilisti jaoks. Kehakaal ka koikus edasi tagasi (enamikel juhtudel siiski edasi). Nyyd aasta parast Melanie sundi on kaal siis normaalne, isegi vaiksem kui enne. Ilmselt stress ja tervisehadad aitasid kaasa mu vaga ebaregulaarsetele aeroobika ja hantli hetkedele aga whatever. I'll take what I can. Aga ikkagi harrastan sama garderoobi, kuigi vaiksemas suuruses. Nii, nyyd voite kujutada ette minu arevust kui pulmakutse tuli. Ahh, kleidid. Panin lapsed nurka mangima ja hakkasin suures arevuses oma kleite labi proovima. Ukski kleitidest kas ei sobinud troopilisesse Florida suvepulma voi olid liiga suured. Ja ma pean ytlema voi oigemini tunnistama et tahtsin midagi ahem, vahe liibuvamat. Puhtast edevusest. Parast kahte last ja muud jama. Aga mnjah Olin klientidele ostnud enne neid Dolce and Gabbana bustier kleite ja leidsin endale internetist imevaikese hinnaga.

Rinnakohtadesse sai mobiili ja huulepulga panna ja kui ma ei hinganud siis kleit pusis ka seljas. Ja kuna enne Floridasse minekut oli mul nadal aega kestev kohuviirus siis toepoolest laks selga probleemitult. Kaasale kleit ilmselgelt meeldis aga kusis et perepulma SELLISE kleidiga? Leidsin et pulm on pulm ja noorel pruudil koik sobrannad seal kes kindlasti kurguni kleite ei kanna (ja pealegi oli Gary isa mu viimase raseduse ajal teatanud et naised kaotavad raseduse kilod parast esimest last aga parast teist, voi kolmandat, enam mitte?! Aga voibolla ta oma naise pealt naeb... tihiiihhiii). Ja karma on saherdune. Ma motlesin et kas tegelt peaks midagi malbemat kandma, et kas see kleit natuke voistleb tahelepanu parast.... See kleit oli no nii liibuk kui koor umber kurgi. Pulmad olid ilusad, just naised tegid komplimente ja nurrusin nagu kass malbelt kaasa korval. Tseremoonia oli valjas, mere aares, mingi 43-44 kraadi olid. Ja ma tunnen kuidas ma higistan igal pool. Ja katsun kaega, molema kannika peal laik. Ei teagi kas higist voi oli tooli peal miskit kah. ARRRGGGHHHHHHH. Katsusin tagumikku kotiga varjata ja otsisin meeleheitlikult konditsioneeri mille ees seista ja oma tagumikku kuivatada. Enamiku pulmast seisin siis selg vastu seina voi istusin toolil. Nii et loo moraal on a) ara ole edev ja b) kanna midagi kombekamat pulma.

Hello lovelies!

Tulen pinnale ohku hingama. :) Kui osade naiste kohta saab oelda et oh need kaugemale kui pulmakleit ei nae moeldes selle all et nad ei motle igapaeva ule abielus, siis minu kohta see ei kainud aga laste kasvatamine on raske protsess olnud. Tervisehadad ja arstiarved muidugi ei aidanud aga see et see emaks olemine niivord sind ja sinu elu muudab, kui palju see nouab sinult ja kui palju tood juurde tuleb, ka enda ja abikaasa suhtes..... No ma ytleks et kergelt dramaatiline. Aga no kuis karastus teras, eks. Olivia on 3 a ja Melanie on 1 a. Ja meie Garyga siis 11 aastased. Kasvuraskused, LOODETAVASTI vahemalt need koige hullemad, selja taha jaanud. Aa, ja siis ju saime oma kodu endale. Kui sa tahad oma suhet ja viimased jargijaanud narve toeliselt proovile panna, osta maja. :)))) Mu arst kes mind unetusega ravis vaatas mind taiesti heitunult ja kusis norga aarega et kas ma tean kolimine uks koige stressirikkamaid ettevotmisi. Tean! Ma tombasin mingid seljalihased hantlitega (kolab tugevamalt kui peaks, hantlid ehk ainult kilosed aga vehkisin liialt) ja siis kolimine ja pakkimine. Meeleolukas, ma utlen. Maja on aus, valgusrikas, suure aiaga ja suur aga hirmsalt, hirmsalt kaest ara lastud. Ja kandsin vist vesiniku pudelit voo kuljes terve esimese kuu. Surnud hiired ja oravad, pudelikorgid riiete kuivatis, miski hall ollus ule terve kulmkapi. Vesi poranda all. Toega et lahed kappi lahti tegema aga kapi uks jaab katte. Ma pole julgenud veel oma vannitoas vanni minna, akki ujutab koik ule voi ma ei tea mis. Sama kaib kamina kohta. Aias on taielikud perverdid oravad aga see on omaette jutt. Aga oma, eks.