August 13, 2012

Hello lovelies!

Tulen pinnale ohku hingama. :) Kui osade naiste kohta saab oelda et oh need kaugemale kui pulmakleit ei nae moeldes selle all et nad ei motle igapaeva ule abielus, siis minu kohta see ei kainud aga laste kasvatamine on raske protsess olnud. Tervisehadad ja arstiarved muidugi ei aidanud aga see et see emaks olemine niivord sind ja sinu elu muudab, kui palju see nouab sinult ja kui palju tood juurde tuleb, ka enda ja abikaasa suhtes..... No ma ytleks et kergelt dramaatiline. Aga no kuis karastus teras, eks. Olivia on 3 a ja Melanie on 1 a. Ja meie Garyga siis 11 aastased. Kasvuraskused, LOODETAVASTI vahemalt need koige hullemad, selja taha jaanud. Aa, ja siis ju saime oma kodu endale. Kui sa tahad oma suhet ja viimased jargijaanud narve toeliselt proovile panna, osta maja. :)))) Mu arst kes mind unetusega ravis vaatas mind taiesti heitunult ja kusis norga aarega et kas ma tean kolimine uks koige stressirikkamaid ettevotmisi. Tean! Ma tombasin mingid seljalihased hantlitega (kolab tugevamalt kui peaks, hantlid ehk ainult kilosed aga vehkisin liialt) ja siis kolimine ja pakkimine. Meeleolukas, ma utlen. Maja on aus, valgusrikas, suure aiaga ja suur aga hirmsalt, hirmsalt kaest ara lastud. Ja kandsin vist vesiniku pudelit voo kuljes terve esimese kuu. Surnud hiired ja oravad, pudelikorgid riiete kuivatis, miski hall ollus ule terve kulmkapi. Vesi poranda all. Toega et lahed kappi lahti tegema aga kapi uks jaab katte. Ma pole julgenud veel oma vannitoas vanni minna, akki ujutab koik ule voi ma ei tea mis. Sama kaib kamina kohta. Aias on taielikud perverdid oravad aga see on omaette jutt. Aga oma, eks.