Ma aeg ajalt agiteerin koduseid mulle eesti ajakirju ja kupsiseid/komme/hapukoort jne saatma. Tana sattusin netimarket.ee-sse kust saab toitu koju tellida. Ja ohhhhhhhh...... Ma raagin ma olen ablas naine (emast), koju tulles kallistan peret ja siis lahen otsejoones toidupoodi. Pakusin kull valja et akki lahme kohe sinna lennujaamast aga vaadati viltu. Voi tirin oe Maksimarketisse ja siis ta kopsutab kingakontsa karsitult ja vaatab et mida imet ma ahhetan jaatiste voi jogurti voi kookide ule.
Poltsamaa marmelaadi vaatasin, nii hea tundus. Ja $2 ma kull midagi sarnast siit ei leia.
Punasesostra siirup - hadavaljalik mannavahuks (G-l on alati hasti naljakas nagu ees kui ta vaatab mind mannavahtu soomas).
Juubeli pulbrit - ma ei maletagi enam kuis maitses aga kindlasti oli hea...
Eesti oma vaniljepuding. Njuuks. Kohukesed. Njuuks. Koik need sajad erinevad jogurtid mis niiii head olid. Njuuks.
Eesti lihatooted. Lemmiku vorst. Viinerid igasugused.
Kalevi Ekstra kupsised. Ahh
Leibur ja Pagaripoisid - ma saadan soojad soojad tervitused ja haad motted te poole
G tuleb ules kus ma arvuti taga ja lohutab et aga sul olen mina ju. Not now, honey, not now. :)
Lisan erutatult juurde et laheme siinsesse vene poodi kus on pelmeene!!!! Ma ei ole pelmeene ule 7 a soonud. Ja piltide pealt nagin et Kalevi komme on ka. Vau.
April 27, 2008
April 25, 2008
La Vie En Rose ehk Life is Pink
Koigepealt kurbadest uudistest: soin viimase ema-isa toodud Kalevi Kirsi marmelaadi ara. Teine kurb uudis on see et jooksen nagu orav rattas aga figuur ikka sama. Nordinud olen aga toenaolist mu kokkamised ei aita kaasa. Hakkan homsest vaga tervislikuks.
Eile oma "lahja" kokteili juues (lahja osa tuleb Club Soda lisamisest) leidsin et elu on ikka nii imelik. Kui ma ei oleks oma soprade ameeriklaste juures Eestis toole lainud, ma poleks kohtunud oma eks-boyfriendiga (taielik jubedus), ilma temata poleks ma kohtunud US Military Liaison tiimiga kes mind Ameerika kaitseataseele tutvustas kes omakorda leidis et ma peaks West Pointi minema. Liaison tiimi ulemus leidis et kui ma West Pointi ei taha (6 a oleks pidanud parast lopetamist Ameerika vagedes teenima - hello Iraq!) siis akki ma laheks Western Marylandi oppima. Ilma sinna minemata poleks ma kohanud Chrisi kes tutvustas mind oma parimale sobrale ja mu kallile abikaasale Garyle. Pusite ikka minuga koik kaasas jah? Ilma Marylandi minemata poleks kooli direktor mind University of Marylandi soovitanud kuhu esimese valisuliopilasena stipendiumi sain ja seal New York University-sse ja seal oppides investeerimispanka ning sealt siia Connecticuti butiigi pidajaks. Ning nuud teen wardrobe consulting-ut ja uhele kliendile minu ideed nii meeldivad et akki usaldab minu kattesse uhe toa tegemise. Tegelt see viimane oligi see mis mind motlema pani et ma ei oleks elu sees moelnud et ma sisustus disaini teeks kellegile nagu raha eest. Natuke masendav on see et nn vaartkirjandust on vaga kasinalt saadud lugedud kuna uhes nurgas on kokaraamatuid, teises sisustus teemalisi raamatuid ja siis veel ajakirju molemal teemal. :)
Aga kui veider tegelt et koik on kinni selles sonas "voimalus". Et sulle antaks voimalus ennast naidata/toestada. Saad paar klienti ja kui neile meeldib, nad soovitavad sind teistele jne jne. Uks sobranna utles et oli kohtunud mingi naisterahvaga peenemal uritusel ja too oli oelnud et kaib trennis hoolega ning kui saab kaalust maha siis premeerib ennast sellega et tellib minu endale konsultatsiooniks. Ning poes ta ei ole kainud ja minuga kunagi kohtunud. Mustika.
Ning voimalustest veel: kas olen algpunktis tagasi suve lopus ja hakkan tood otsima voi mul on padev putiik ja garderoobi teenuste bisniss voi teen ma lausa sisekujundust. Visakem taringut.
Ning kunagi saaks endale ehk puhkust ka lubada. Pilt on parit Viceroy hotellist Anguillas. Design on Kelly Wearstlerilt kellest olen ka ennem kirjutanud.
Eile oma "lahja" kokteili juues (lahja osa tuleb Club Soda lisamisest) leidsin et elu on ikka nii imelik. Kui ma ei oleks oma soprade ameeriklaste juures Eestis toole lainud, ma poleks kohtunud oma eks-boyfriendiga (taielik jubedus), ilma temata poleks ma kohtunud US Military Liaison tiimiga kes mind Ameerika kaitseataseele tutvustas kes omakorda leidis et ma peaks West Pointi minema. Liaison tiimi ulemus leidis et kui ma West Pointi ei taha (6 a oleks pidanud parast lopetamist Ameerika vagedes teenima - hello Iraq!) siis akki ma laheks Western Marylandi oppima. Ilma sinna minemata poleks ma kohanud Chrisi kes tutvustas mind oma parimale sobrale ja mu kallile abikaasale Garyle. Pusite ikka minuga koik kaasas jah? Ilma Marylandi minemata poleks kooli direktor mind University of Marylandi soovitanud kuhu esimese valisuliopilasena stipendiumi sain ja seal New York University-sse ja seal oppides investeerimispanka ning sealt siia Connecticuti butiigi pidajaks. Ning nuud teen wardrobe consulting-ut ja uhele kliendile minu ideed nii meeldivad et akki usaldab minu kattesse uhe toa tegemise. Tegelt see viimane oligi see mis mind motlema pani et ma ei oleks elu sees moelnud et ma sisustus disaini teeks kellegile nagu raha eest. Natuke masendav on see et nn vaartkirjandust on vaga kasinalt saadud lugedud kuna uhes nurgas on kokaraamatuid, teises sisustus teemalisi raamatuid ja siis veel ajakirju molemal teemal. :)
Aga kui veider tegelt et koik on kinni selles sonas "voimalus". Et sulle antaks voimalus ennast naidata/toestada. Saad paar klienti ja kui neile meeldib, nad soovitavad sind teistele jne jne. Uks sobranna utles et oli kohtunud mingi naisterahvaga peenemal uritusel ja too oli oelnud et kaib trennis hoolega ning kui saab kaalust maha siis premeerib ennast sellega et tellib minu endale konsultatsiooniks. Ning poes ta ei ole kainud ja minuga kunagi kohtunud. Mustika.
Ning voimalustest veel: kas olen algpunktis tagasi suve lopus ja hakkan tood otsima voi mul on padev putiik ja garderoobi teenuste bisniss voi teen ma lausa sisekujundust. Visakem taringut.
Ning kunagi saaks endale ehk puhkust ka lubada. Pilt on parit Viceroy hotellist Anguillas. Design on Kelly Wearstlerilt kellest olen ka ennem kirjutanud.
April 22, 2008
Beautiful blooms
Kevad tuleb, visalt, aga tuleb. Nadalavahetus oli paris soe. Chris tuli kylla ja veetsime aega suues suurt sokolaadi torti (maitsev aga ei midagi erilist) ja kuulates Chrisi lugusid kohtingutest. Chris lahutas eelmine aasta, kasvatas habeme ette (nagu naised vaat teevad uue soengu vms parast suhte loppu) ja on nuud tagasi "mangus". Koige esimene kohting tuli jahimeeste ohutus-teemalisest klassist. Ma motlesin et kaval naine, mis nutikas moodus mehi kohata. Teine tuli online-kohtingu kohast ja kui pildid naost olid atraktiivsed siis kohtudes sai selgeks et naine oli tunduvalt kaalukam kui Chris. Ja Chris pole peenike kuigi on kaalus alla votnud. Aga tolle tutarlapsega said nad headeks sopradeks ja kaivad koos trennis nuud. Kolmas naisterahvas oli atraktiivne ja sobralik aga vestlus jattis soovida. Kui Chris kusis mis talle meeldib teha, siis oeldi et toole ja tagasi soita! Chris tellis karmelt viski ja uuris murelikult et kas see ongi nagu highlight voi akki meeldib miskit veel. Jaa meeldib, telekat vaadata. Chris kusis lootusrikkalt et mida ta vaatab (Discovery, CNN, kasvoi cooking shows) ja vastati et noh ukskoik mida. :)
Sokolaadikoogile moeldes peksin end voodist ules ja laksin parki jooksma. Park on vee aares, vaade on nii ilus ja rahulik. tagasi tulles otsustasin pilti teha maja ees olevatest puudest. See roosade oitega on vist nimetet Dogwood.
Sokolaadikoogile moeldes peksin end voodist ules ja laksin parki jooksma. Park on vee aares, vaade on nii ilus ja rahulik. tagasi tulles otsustasin pilti teha maja ees olevatest puudest. See roosade oitega on vist nimetet Dogwood.
April 17, 2008
Rahvaste Soprus
Helliku post teemal kuis bemariga venelased neile parklas appi tulid kui aku labi ajendas mindki sona votma.
Ma pean utlema et mul on ainult head kogemused venelastega olnud. Maletan olime rannas ja uks lastest kukkus ja eestlased nagu sebisid eest ara aga mitmed venelased tulid vaatama et kas abi vaja jne. Siis G-ga esimest korda Eestis olles oobisime Triini juures Lasnamae alguses ja kui laksime lahedal olevasse parklasse, tuttavate laenatud auto ei lainud kaima. Kratsisime pead ja G ikka uritas ise autot kaima saada ja lopuks loivas siuke pruun ja poolalasti vanamehe nass ligi et kakoi problem? Ja minu vene keel on nii nutune et ma kuidagi zestikuleerisin katega et problem, da, problem masina! Oudus. Ei noh, vanamees huppas aga ligi mingid tooriistad valja, siis roogatati kuskile ja kellegile et Kostja davai midagi. Siis vaatab G-le otsa ja seletatakse et Kostja maladets ja uldse noor andekas mees tuleb parandab ara. Siis jarsku olime terve kamba oliste meeste keskel, koik venelased, koigil sargid seljas ja me siis kahekesti taiesti taandusime. Ning 5 minutit hiljem avanes jargmine vaade: Kostja, maladets, istus rooli ja teine noormees, ilmselt ka maladets, oli me auto Kostjaga taha votnud ja tegi siukseid ringe hoovis et sademeid lendas ja tolm oli meid koiki uhtlaselt halliks teinud. G oigas auto kumme vaadates ja utles et no nagu filmis. Aga vot auto saadi kaima ja oligi. Ning G laks raha pakkuma ja tanama aga midagi ei voetud. Lehvitati roomsalt. Utlesin vaga hingestatult Bossiba, Otsen Bossiba ja lehvitasin tagasi ara soites.
Hellik utles et sudantsoojendav naha et nad appi tulid, parast rahutusi ja puha. Minu teooria on iga rahutuse massu puhul on tavaliselt pohjuseks ikkagi paar eestvedajat kes kaivad ja agiteerivad ja sussitavad koiki tegutsema. Kui sulle ikka raagitakse toidu ette ja toidu taha et sind ahistatakse, keegi sind siin ei taha, sa pole mitte keegi jne jne siis hakkadki nii motlema lopuks. Sest tegelt on ju ajaloost naha et massipsuhhoos on voimas relv ning lisage alkohol kah hulka, enamus tormab nagu loomakari ilma igasuguse loogilise motteta.
Ma pean utlema et mul on ainult head kogemused venelastega olnud. Maletan olime rannas ja uks lastest kukkus ja eestlased nagu sebisid eest ara aga mitmed venelased tulid vaatama et kas abi vaja jne. Siis G-ga esimest korda Eestis olles oobisime Triini juures Lasnamae alguses ja kui laksime lahedal olevasse parklasse, tuttavate laenatud auto ei lainud kaima. Kratsisime pead ja G ikka uritas ise autot kaima saada ja lopuks loivas siuke pruun ja poolalasti vanamehe nass ligi et kakoi problem? Ja minu vene keel on nii nutune et ma kuidagi zestikuleerisin katega et problem, da, problem masina! Oudus. Ei noh, vanamees huppas aga ligi mingid tooriistad valja, siis roogatati kuskile ja kellegile et Kostja davai midagi. Siis vaatab G-le otsa ja seletatakse et Kostja maladets ja uldse noor andekas mees tuleb parandab ara. Siis jarsku olime terve kamba oliste meeste keskel, koik venelased, koigil sargid seljas ja me siis kahekesti taiesti taandusime. Ning 5 minutit hiljem avanes jargmine vaade: Kostja, maladets, istus rooli ja teine noormees, ilmselt ka maladets, oli me auto Kostjaga taha votnud ja tegi siukseid ringe hoovis et sademeid lendas ja tolm oli meid koiki uhtlaselt halliks teinud. G oigas auto kumme vaadates ja utles et no nagu filmis. Aga vot auto saadi kaima ja oligi. Ning G laks raha pakkuma ja tanama aga midagi ei voetud. Lehvitati roomsalt. Utlesin vaga hingestatult Bossiba, Otsen Bossiba ja lehvitasin tagasi ara soites.
Hellik utles et sudantsoojendav naha et nad appi tulid, parast rahutusi ja puha. Minu teooria on iga rahutuse massu puhul on tavaliselt pohjuseks ikkagi paar eestvedajat kes kaivad ja agiteerivad ja sussitavad koiki tegutsema. Kui sulle ikka raagitakse toidu ette ja toidu taha et sind ahistatakse, keegi sind siin ei taha, sa pole mitte keegi jne jne siis hakkadki nii motlema lopuks. Sest tegelt on ju ajaloost naha et massipsuhhoos on voimas relv ning lisage alkohol kah hulka, enamus tormab nagu loomakari ilma igasuguse loogilise motteta.
April 15, 2008
Eelarvamustest
SLolehest artikkel "Lavastaja Kerge: Meie president lösutab toolil, nagu ameeriklane!"
Mul lihtsalt pole sonu. Kas Kerge on koik ameeriklased labi kainud ja leidnud et statistikaliselt koik istuvad nii voi? Et toesti see on nuud selline maarav naitaja ameeriklaste juures? Haritud inimene ju, nii ajuvabu uldistusi ei oskagi kommenteerida.
Aga siis ei olegi ju midagi ahastada kui Briti seksturistid leiavad et koik eesti naised on raha maijad ja lodva puksikummiga.
Mul lihtsalt pole sonu. Kas Kerge on koik ameeriklased labi kainud ja leidnud et statistikaliselt koik istuvad nii voi? Et toesti see on nuud selline maarav naitaja ameeriklaste juures? Haritud inimene ju, nii ajuvabu uldistusi ei oskagi kommenteerida.
Aga siis ei olegi ju midagi ahastada kui Briti seksturistid leiavad et koik eesti naised on raha maijad ja lodva puksikummiga.
April 12, 2008
Slow Saturday Morning
Eile oli meil vaike dinner party ja serveerisin Maailma Parimat Pitsat.
Kergelt adapteeritud Wolfgang Puck's Shrimp and Onion pizza:
Pitsa taigen
Krevetid (mida suuremad, seda paremad), puhastatud, umbes 16 tk. Pane plastikust kaussi, vala oliiv oli peale, oreganot, tuumiani, ja basiilikut, sega ja pane kulmkappi marineerima.
Mozzarella, Fontina (voib millegagi asendada) ja kitsejuustu
Loigu 2 tomatit (pigista ornalt mahl ja seemned valja, muidu jaab see vedelik pitsa peale ja sogane on) ning 1 valge sibul.
Paprika - loigu ja prae ornalt paar minutit.
Lukka ahi nii korgele kui laheb. Rulli pitsa valja (mul kaasa teeb) aar peaks paksem olema). Vota krevetid valja ja prae kuskil 30 sek et ornalt varvi saaks ja vesi valja laheks. Siis kergelt soola krevettidele.
Pintselda taigen oliivioli ja tsillipipra seguga, lao mozzarella ja fontina, sibul, krevetid, paprika ja koige peale kitsejuust ja ahju. Umbes 10 min, hoia silm peal.
Ma taiesti plaanisin pilti teha aga soodi nii kahku ara et ei saanudki. Mingi kerge punane vein voiks juurde sobida.
Valjas on ilus ja soe, puud on kergelt roheliseks lainud ja ohus on selline lootuse tunne mis ikka kevadega tuleb. Ajasin end hommikul 7 ules ja valja jooksma, jooksin mooda lahe aart ja vaade oli nii kaunis ja rahulik. Nuud istun poes ja loodan et naised rundavad. Saatsin koigile teate et kogun kergelt kasutatud pidulikke kleite mis lahevad kooli lopetamiseks nendele tudrukutele kes muidu ei jaksaks ise osta ning paris mitmed on toonud oma kleidid.
Eilsest veini liigtarbimisest on kergelt uimane olemine. Tahaks kuskile end maha istuda ja naiteks raamatut (loe:ajakirju) lugeda. Ilusat nadalavahetust.
Kergelt adapteeritud Wolfgang Puck's Shrimp and Onion pizza:
Pitsa taigen
Krevetid (mida suuremad, seda paremad), puhastatud, umbes 16 tk. Pane plastikust kaussi, vala oliiv oli peale, oreganot, tuumiani, ja basiilikut, sega ja pane kulmkappi marineerima.
Mozzarella, Fontina (voib millegagi asendada) ja kitsejuustu
Loigu 2 tomatit (pigista ornalt mahl ja seemned valja, muidu jaab see vedelik pitsa peale ja sogane on) ning 1 valge sibul.
Paprika - loigu ja prae ornalt paar minutit.
Lukka ahi nii korgele kui laheb. Rulli pitsa valja (mul kaasa teeb) aar peaks paksem olema). Vota krevetid valja ja prae kuskil 30 sek et ornalt varvi saaks ja vesi valja laheks. Siis kergelt soola krevettidele.
Pintselda taigen oliivioli ja tsillipipra seguga, lao mozzarella ja fontina, sibul, krevetid, paprika ja koige peale kitsejuust ja ahju. Umbes 10 min, hoia silm peal.
Ma taiesti plaanisin pilti teha aga soodi nii kahku ara et ei saanudki. Mingi kerge punane vein voiks juurde sobida.
Valjas on ilus ja soe, puud on kergelt roheliseks lainud ja ohus on selline lootuse tunne mis ikka kevadega tuleb. Ajasin end hommikul 7 ules ja valja jooksma, jooksin mooda lahe aart ja vaade oli nii kaunis ja rahulik. Nuud istun poes ja loodan et naised rundavad. Saatsin koigile teate et kogun kergelt kasutatud pidulikke kleite mis lahevad kooli lopetamiseks nendele tudrukutele kes muidu ei jaksaks ise osta ning paris mitmed on toonud oma kleidid.
Eilsest veini liigtarbimisest on kergelt uimane olemine. Tahaks kuskile end maha istuda ja naiteks raamatut (loe:ajakirju) lugeda. Ilusat nadalavahetust.
Subscribe to:
Posts (Atom)