April 5, 2009

Varjud: oma ja võõras, vale ja õige, must ja valge aga hall?

Mis on vale ja mis oige? Vahest on seda lihtne otsustada. Vahest raskem. Kui naen et ema karuga tuleb, ma lahen ja hoian ust lahti, eriti nuud kui ise lapse ootel. Kui naen pensionari poes raha lugemisega kimbatuses olemas, ma aitan heameelega. Kunagi koolis uhes klassis (USAs) kusiti et kui ettekandjana tootasite, kas raporteerisite maksudeks kogu jootraha mille teenisite? Viis naist utlesid jah, mina utlesin ei. Kas olen moraalitu voi lihtsalt aus? Kust laheb see piir? Motlen selle ule eriti nuud kui endal laps tulemas ja kuna 3 paeva tagasi meil poest varastati koik jargijaanud kaup ara, s.h arvutid, printerid, faksid, jne.

Me olime G-ga vaga kohusetundlikud. Enne pankroti avalduse sisseandmist, tegime kindlaks et raamatupidamine korras sest eeldasime et meile maaratud osariigagi advokaat tullakse seda uurima. Meie advokaat vehkis katega ja utles et nagunii see advokaat enda peale selle kauba muuki ei vota, ja kyllap antakse pangale. Raakisime pangaga kes oli nous meile tagasi kauba andma, et saaksin seda ise maha muua ja nonda oma laenu tagasi maksta. Ent suda kripeldas selle inventuuri poodi jatmisel. Meie majaomanik on selline hasti libe mees, tuntud ja tunnustatud, omab mitmeid tanavaid lausa siin kandis aga palkab endale tootajaid kes on kahtlased, uks rentija isegi pidi politsei nende vastu kutsuma. Me advokaat utles et mis ma muretsen, ma keskendugu elule! (oh mis draama).

Igaks juhuks pakkisin koik kokku kastidesse ja panin nad vaikesse ruumi koos arvutite ja muuga, ning lukustasin ukse sest selle olime meie ehitanud ja mul ainsana oli voti. Riigi advokaat pole uldse huvi tulnud, uks 7 min koosolek oli kohtunikuga - tere&head-aega ning me advokaat utles et voite ara viia kauba. Sama paeva ohtul laksime poodi: office'i uks oli sisse murtud, kastid oli lohki kistud ja koik oli tyhi. Arvutid jms oli lainud. Isegi $5 mis kassasse jai oli voetud koos viimsete sentidega. Kellelt kunagi on varastatud, see teab mis tunne see on. Lisa sinna juurde see kohutunne mis mul oli et ei oleks tohtinud sinna midagi jatta.

Politsei vaga huviline ei olnud. Kauba vaartus oli suur kyll, ja ainult minul ja majaomanikul oli voti poodi ning minul motiivi kui sellist ei olnud. Politsei tegi suure vaevaga moned pildid, utles et see on he said-she said situation ja eks nad anna mulle teada kui miskit selgub aga toenaoliselt ei selgu midagi. Armas.

Me oleks voinud G-ga koik asjad ara viia kui oma asju kokku pakkisime ja oelda et me ei tea kes asjad viis ara. Ja olekski olnud. Kellegile huvi ei paku suurt, ei pangale sest laenu peame tagasi maksma nii voi naa, ei politseile, ei advokaatidele sest nende tookoormus on suurenenud niigi.

Lahen esmasp jalle politseisse, saatsin majaomanikule kirja, panin kuulutused ules et kas keegi nagi midagi ja kui miskit muud ule ei jaa, siis lahen ajalehtede toimetusse, akki keegi prindib midagi. Vahepeal ajab see mote, et nende naised ja armukesed tuhlavad labi me kaubast: kleidid ja pluusid mis ma ukshaaval valja valisin ja ise triikisin.....

7 comments:

Hellik said...

Oi oi, kräpp kuubis. Sa nüüd pead ise siis nigu selle varastatud kraami kinni maksma?

Triin said...

See ei olnud küll nüüd rõõmustav uudis. Jääb vaid loota, et pikanäpumeeste mihklipäev kiiremas korras saabub!ole vapper!

Trulla said...

Oh shit!

Puhvis Kukk said...

Ei ise ei pea kinni maksma, see nagunii meie oma. Aga seaduse jargi kas pank oleks pidanud maha muuma voi mulle andma aga raha oleks nagunii meie laenu tagasi maksmiseks lainud. 65 tuhat inventuuris, isegi kui ainult 10 tuhande eest oleks saanud maha muua, oleks see laenu 10 tuh vorra vaiksemaks teinud. Ise olin loll et sinna jatsin nagu advokaat kaskis. Oleks voind ara votta ja hiljem siis pangale anda.

vernanda said...

oh sa väike vaene pai.

Kullerkupp said...

Nii raske on siin midagi asjalikku öelda. Pagan võtaks, eksole! Tuleb aga asjadega elus kokku puutuda.

Jõudu ja tugevust Sulle ning üks suur virtuaalne kallistus.

Puhvis Kukk said...

Aitah! :)