September 10, 2009

identiteedi kriis


Pilt parit Rosie Hardy kogust

Uhel vaiksel parastlounal kui O magas, lappisin pesu kokku panna, siuke kergelt depressiivne paike paistis sisse ning motlesin et kas see ongi nuud see. Et beebi ja pesu pesemine, koristamine ja suua tegemine - jargmised paar aastat? Eks mu ulevasimus kaasa ei aidanud aga hetkeks oli kuidagi masendav ja mahakerinud tunne. Enam masendunud ei ole aga kui keegi tuttavatest kusib et What are you going to do after? (mida sa parast tegema hakkad) motlen omaette et mis after. Karjaari kui siukest ei ole. Ning et last kuskile ara saata, esiteks ta ju koigest paarikuune ja teiseks, see pole mitte odav, nii et palk peaks vaarikas olema et ara tasuks. Ja kas ma mainisin et recession on nii siin kui seal. Hmhm.

Mitmed konsultatsiooni kliendid, ise stay-at-home emad, on tulnud mind ja O'd vaatama, vaga armsalt kaasa toonud ohtusoogi, lausa mitmekaigulise ja Oliviale kinke. Oleks kohe esimese kulalise puhul nutma hakanud kui teine kottidega sisse tuli, veiniga ja tordiga, muust raakimata. Et G ja mina ei peaks muretsema enda ohtusoogi eest. Uhe kliendiga tekkis selline veider moment kui ta Oliviat hoides kusis et mul ikka abiline on palgatud ja ma utlesin et ei ma ikka ise. Meil on selline veider suhe - nad on ikka tugevasti paremal positsioonil finantsiliselt kui mina ning vahest on selline eba hetk. Isegi kui me seda pangalaenu mis poega sai voetud tagasi ei maksaks, ikkagi poleks sellist raha.

Aari veeri on uuritud et kas ma ikka konsultatsioone jatkaks ja nendega shoppama laheks. Uks klient kes mind koos O'ga lounale viis (oh ma ei mahu ikka hasti vanadesse riietesse sisse, kraapisin midagi kokku ja laksin, vasimusest umber kukkumas ja uks korvarongas korvas - teise unustasin panemata) utles et tema abikaasa oli oelnud et kui mul investeerijat vaja kui uuesti ari avan, siis tema heameelega annaks raha (ei enam, aga tore et pakutakse). Kuna olen end hetkel pankrotistanud - saatsin G sunnipaevaks purjetama nadalavahetustel, motlesin et ta kas tool voi kodus beebiga, peab ka majast valja saama - siis tegelt lausa vaja tood. Nii et jumal tanatud et on naisi kes motlevad et ma siin stiilne ikka veel. Kui nuud tuleks meelde kus see teine korvarongas sai.

11 comments:

vernanda said...

muidugi tegutse. ega siis lapsele ei tule ju ainult esimesel eluaastal tähelepanu pöörata, ikka terve elu. ja ma loodan, et sul on ikka aru peas, et elu lõpuni koduseks ei taha jääda?

Puhvis Kukk said...

oi ei seda kull mitte. hea meelega teeks midagi muud, lihtsalt shoppamagi praegu minna keeruline. tiri voi o kaasa et minna iga 3 h tagant autosse imetama.... ja naljakas on nende perspektiiv et oi kas mul siis polegi teenijat ja lapsehoidjat. ju nad motlevad et soidan hondaga kuna olen eksentrik. :)

karmen said...

Kullake, varsti läheb kergemaks ning mida rohkem sa harjutad end lapsega väljas käima, seda lihtsamaks see on. Võta alguseks aga väiksed käigud ning omaette. Selle stilistikaga on ju see hea pool, et saab teha väikeste tsüklitega. Vahest leiad kellegi, kes hoiab tulevikus nii paari tunni kaupa - oluline on leida aega iseendale ning oma huvidele. See on ka kingitus nii mehele kui lapsele ning lausa kohustuslik.

luize said...

Ja kui ei leia teist kõrvarõngast, siis ütled, et see ongi uus moekas stiil.
Aga ma mõtlen, et praegu on just hea olla väikese lapse ema, kui üldine majanduslangus kummitab, mis karjääri siis ikka niiväga edendada. Paari aasta pärast on laps suurem ja majandus parem, siis edendadki!

Jaana said...

mnjaa... meil siin ju samuti, tean perekondi kel 1 las v äärmisel juhul 2 last ja on palgatud koduabiline ja mõlemad vanaemad käivad abiks...

sellega tuli meelde situatsioon. olen mina peale keisrit intensiivis. võtsin vaikselt jalad alla. seal oli 1 noor emme, kes oli endaga ja lapsega hädas ja muudkui kamandas ämmakat. ok lõpuks kobis perepalatisse ja ema tuli juba haiglasse abiks. ma suhtlesin nendega veic ja kyll neil olid silmad punnis, et ma olin haiglas kaksikutega yksi ja ämmakate/õdede abi kasutasin minimaalselt. kui said teada, et kodus veel lapsi, pidid mõlemad minestama.

eks mugav oleks, kui keegi abiks. aga tegelikult on sul laps veel alles nii väike, et ta ei vajagi muud hoidjat peale teie. see esimene eluaasta möödub ju nii kiirelt.
ja teistele ytle, et sa suudad nii tubli olla, et ei vaja oma elamisse võõraid inimesi :P

ja selle šoppamisega on nii, et mina ntx ei saa aru mis seal keerulist? kas teil pole kaubanduskeskustes ntx laste mängunurki ja emadele mõeldud kohti?

Hellik said...

Oh sinul ka :)
Loe minust tänat teemat, ka mind vaevab rahutus. Aga tõenäoliselt me lihtsalt oleme sellised, et pere on küll väga oluline aga ikka tahaks midagi enam ka kui olla ainult naine ja emme.
Kuid teil seal ameerikas on natsa ärahellitatud naised ümberringi :), vaja neile juba lapsehoidjaid väikse imiku kõrvale. Nad vist minestaksid kui näeksid Jaanat osavalt hakkama saamas nelja lapsega!!!
Sulle aga jõudu ja jaksu, me peame lootma, et ühel päeval me leiame selle millegi, mis meil puudu veel on täiuslikust õnnest!

Puhvis Kukk said...

Karmen - olen taitsa nous et nii ema kui isa peavad "valja" saama ja midagi muud tegema
Luiza - :) olen teistele ka soovitanud et toole nagunii ei saa mine kas kooli tagasi voi jaa rasedaks
Jaana - ma oleks ka minestanud, kaksikutega uksi? Ei mangunurki on aga esiteks O on alles 2 kuud vana, imik alles, ja teiseks, kui me shoppama kliendiga laheme siis outletidesse kus udjad uhest butiigist teise, 6 h on keskmiselt lainud. Pean vist panema kliendi karu lukkama ja ise ringi kaema
Hellik - ma lihtsalt elan eriti rikkas maakonnas (Stepford Wives nagid? see siinse ala pealt kirjutet ja isegi siin filmitud), mehed finantsis, naised kodus. Rikkad kull aga vaga toredad, ma olen lausa imestanud kuis koik kulla tulid ja emailisid et kas mul miskit vaja....

karmen said...

mul tuli meelde, et mingis sügis-talvises kollektsioonis olidki ainult ühed suured kõrvarõngad. ainult et kellel? vahest marni vmt, ei tule täpselt meelde. niiet ongi uus trend.

ja veel: ela oma elu ning omas stiilis ja selliselt nagu just teile sobib, teiste arvamus pole oluline. ning ära unusta endalt küsida: mida mina tahan?

Puhvis Kukk said...

Mul ei oleks absoluutselt selle vastu mitte midagi kui endal ka koduabiline ja lastehoidja oleks. :) Uldse mitte.

Jaana said...

tegelikult mängunurkade all ma pidasin seda silmas, et selle juures meil siin tavaliselt korarlikemas kohas on ka nurgad olemas, kus ema saab last imetada. O on muidugi veel pisut väike ja peab kannatama selle mänguga.

mina nii väga hoidjast ei unistagi, aga kui rikas oleksin siis koka palkaks kyll. pole mingi saladus, et ma vihkan kokkamist ja see on minu jaoks yks tyytu tegevus.

aga teil on täna hellikuga nii masendavad postitused selles mõttes, et te panete mõtteid mõtlema, mida ma mõelda ei tahaks, st ma lykkan muudkui edasi neid mõtteid. väga karm on endalt kysida, mida ma endalt ja elult tegelikult tahan, kui ma ise vastust ei tea ja seda viimased 10 aastat...

Puhvis Kukk said...

Aga voib olla et sa ei peagi teadma mida tahad. Voib olla et see mis tahad on juba kaes? Muidu rohi on alati mujal rohelisem aga terve ja armastav pere, rohkem ei anna kusida.