Lauakombed

Mu vapper ja ilus sobranna C ja tema samavordselt vapper ja ilus boyfriend G olid Euroopas G ariasju ajamas ja uks ohtu Pariisis olles mindi romantilist ja pidulikku ohtusooki sooma uhte eriti peenesse restorani. Kleidi ja ulikonnaga puha. C ytles et dekoor oli kaunis, teenedajatele valged kindad kaes, uhes lauas oli mingi Araabia prints olnud, teises lauas mingi filmitaht, vaga peen seltskond.

G, suur austrite sooja ja hindaja, tellis siis austreid sampusega. C aga meil suur austrite fann ei ole, limased ollused eks ole aga motles et proovib ikka. Akki prantsuse omad on vahe limasemad. Aga ei olnud. Vaga pidulikult oli siis austreid serveeritud ja C pigistab silmad kinni ja uritab uhte alla neelata. Ei suuda. Ringleb suus uhe korra, teise korra. Ei saa, nuta voi nuta. C'l higipiisad laubal, uks valgekinnastatud meesterahvas ulatab tahelepanelikult servjeti. C enam ei suuda, nii elegantselt kui voimalik, servjeti varjus, eee kuis seda sonastada, uhesonaga sulitab austri tolle karpi tagasi. Aga kas teenendajad hoidsid laual silma peal voi mis aga kuidagi ei saanud tagasi seda karpi panna vaagnale. Ja siis G kes oli kogu seda draamat segaduses olles pealt vaadanud, gentlemanina vottis austri C kaest ja soi ise ara.



C'est l'amour,n'est-ce pas?