November 18, 2009

Draaaama.


Kust ma peale hakkan. Ammast. Sellest samast ammast kes mind Swedish maid'iks kutsus aasta aega ja siis kui ma ta kahe cosmopolitaniga purju jootsin ja kusisin et mis tal minu vastu on vastas et do not hurt him. G on ema lemmik ja koige noorem ning mina olen see tudruk pohjast kes ta ara vottis. Koik see aeg on nad tahtnud kulla tulla et Oliviat naha, utlesime et palun tulge ukskoik millal aga tanupuhade ajal oleks eriti tore, et siis on pere puhade ajal koos. Ok, tulevad, G saab suure vaevaga nadala vabaks parast puhi ja nuud amm teatab et saavad jaada vaid paariks paevaks ja on nii palju ringi kainud et surmvasinud. WHATEVER.

Osa minu identiteedist on mu organiseerimisoskused ja see et ukskoik mis toimub kodu on alati korras. Korras kodu korras hing. Vaga feng shui. Ja peab utlema masendunult et koigest uhe lapsega ma juba ei suuda korda hoida. Nimekiri asjadest mis peavad koheselt tehtud saama, aina kasvab ja kasvab. Diivanil ei istu paev otsa aga kuhu see aeg laheb, ei tea. Mida ma hakkan peale kahe kolme lapsega??? Kel on hea koristamise susteem?

Siis igast puhade teemalised uritused, kaunistamised jms. Sel laupaeval peame kohustulikus korras Gary ylemusega minema dinnerile Manhattanil. Ma pole oma kilodest veel lahti saanud ja selga ei lahe midagi viisakat. Sobranna J tootab Tuleh firmas ja laenas sealt kolm kleiti mulle. Hasti armas aga kes see seda hirmkallist kleiti kinni maksab kui plekk peale laheb, ah? Kleite veel nainud ei ole aga siit paar ilulist nende sugiskollektsioonist.




Aga see selleks, mis mind koige rohkem tegelt stressi ajab on see et pean Olivia jatma kellegi teise hoolde ja ta nii pelgab vooraid praegu. Kui opil kaisin mu hea sobranna sai hoida aga nuud pean kellegi teise votma ja narv on nii must. Ma annan aru et toenoliselt teeb see meile head et valja minna ja varem voi hiljem tuleb O'l harjuda teiste inimestega aga kanaemana nagu ma nyyd olen, oh raske nii raske on ara minna ja laps maha jatta.

6 comments:

Anonymous said...

väljas peab käima, see on must. muidugi süda valutab, Sa oled ju ema. aga oota, kui lastaias käimine tuleb, isegi minusugune rongaema elas läbi:D kuigi ma arvasin, et mina küll selline pole. vabalt olin.

vernanda

karmen said...

esiteks - rahune maha ja kohe! õudne asi, kui kuskil on tolmukübe või peeglil väike plekk. mida rohkem nävi lähed, seda rohkem on laps närvis - kindel fakt.

sinine kleit on tõesti kaunis, kahjuks nägin seda väga vähe.

koristamisest - tee üks nurk korraga ja jooksvalt lihtsat tolmu pühkimine ning imemine võtab mul tavaliselt aega 86 ruuduses korteris pool tundi. ma ei tea kui suur sul on, kuid eeldan, et mitte väga palju suurem. tegelikult on oluline üldmulje - asjad korras, lilled vaasis ning siis ei märka keegi väikest tolmu.

anna endale ometi armu, puhka natuke, kiida ennast ning kujuta ette, kuidas kõik sujub ja hästi läheb.

Puhvis Kukk said...

V: valjas peab kaima jah. Aga toesti ei oodanud et nii raske saab olema. Voib olla see ka et ma ei lahe lihtsalt poodi, me lahme linna.

Karmen: meet Puhvis Kukk. Ei saa rahulikult toolis istuda kui naeb silmanurgast tolmurulli porandal. Ja amma-ai tulemas ka, porandal ilutsevad valged randid rinnapiimast, pliiti tuleks korralikult kraapida enne kui tanupuhade kupsetamine katte laheb jms. Aga eile panin O magama ja sain nimekirjast mitmeid asju maha. Muuseas, kas sa Desperate Housewives naed Eestis? Bree is my hero.

Hellik said...

Häh kle mõtle kui suur on minu poiss ja ikka ma ei taha teda kuhugi viia ja jätta, ta elab seda niiiiiiiiiiiii jubedalt üle. Täna oli ka näiteks kolm tundi minu emaga, kuni ma pidin linnas töötukassas käima, issand kus nuttis kui tagasi jõudsin (ta läheks sõimes vist hulluks). Mul olid jälle süümekad, aga peab tunnistama, et kergemaks on läinud sellised paari tunnised tuulutamised. Aga ööks teda kuhugi jätta on ikka väga raske, siis ma ei magaga lihtsalt :( Nii et varu kannatust, kui Olivia hakkab mehele minema siis äkki läheb veits kergemaks!

Ketu said...

Hee... Bree is my hero as well! Minu tuju ja heaelu sõltub ennekõike ilust, korrast ja puhtusest minu ümber. Saan sinust aru 100%! Ja pole oma teha a la "...ära lase tolmukübemest häirida!" Ma lihtsalt NÄEN seda tolmurulli kogu aeg, tahan ma või ei taha...

karmen said...

Ma olen ka selline olnud nagu Bree - kõik peab olema täiuslik, aga ühel hetkel otsustasin, et elu ei seisne tolmu tagaajamises ning õppisin asju võtma kergemalt ja täitsa elan. Ma näen endas ka Anthea Turnerit (kui sa tead, kes see on:)).