Kui ma oieti maletan..

.. siis algas koik kaks kuud tagasi kui G jai nohuseks ja hakkas kohima. Motlesime et allergiad ehk aga kohimine laks progressiivselt hullemaks. Siis jai Olivia haigeks ning paev hiljem mina. Laksime O-ga arsti juurde kes roomsalt teatas et oi lastel neid viiruseid tuleb ja laheb, oodake nadal aega, kui koha hullemaks laheb, tulge tagasi. Uurisin et ega korvapoletikku pole, tirib korvu aga oeldi et mitte. O oli stabiilselt virel aga mina ja G jaime haigemaks kuna lopuks laksime perekondlikult arsti juurde kus meid pandi antibiootikumide jm ravimite alla. Me olime vaga rabalas seisukorras pikemalt, ent tanulikud et O nii haige polnud. Hakkasime paranema loppeks parast nadalaid ja siis jai O haigeks uuesti nohuga, ning siis minul kurguvalu ja kerge palavik. Ning siis O sai natuke paremaks ja siis halvemaks, arsti juurde - korvapoletik, silmapoletik ja koha. Osad ood istusin tugitoolis higist ja nutvat last hoides. Arst "lohutas" et lastel alla aasta tuleb mitmeid (8-10) viirust. 2 kuud oleme haiged olnud. Emad ei tohiks reeglina haigeks jaada, kes teiste eest hoolitseb??? Eile olin nutma hakkamas sest vaene O kohis nii palju et ei suutnud magama jaada ja ma olin lihtsalt NIIIIII stressis. Ise on uksasi haige olla aga oma last vaadata on kumneid kordi hullem. Sest ma uldse ei raagi kuidas ma tal peal istun et antibiootikume sisse saada.....

Sain Gary tadilt kes ligi 80nene armsa kirja ja nii nunnu enda tikitud teki Oliviale. Vabandas et varem ei saanud valmis, oli haiglas ja silmad ei nae nii hasti enam. Koik on kasitsi tikitud ja Olivia nimi ja sunnikuupaev ka peal. Nii armas. Kui ma vahegi ses vihmases ilmas liikuma saan, saadan talle pildi Oliviast.

Loodan et te koik terved ja reipad, sooja ilma ootamas.