My motherboard, my self

oli uhe kunagise Sex and the City episoodi pealkirjaks mis kasitles siis Mac'i katkiminemist (motherboard) ja Miranda ema surma (mother) and teda ennast. Pere on imelik asi. Veri oeldakse olemat paksem kui vesi (blood is thicker than water) ent pea et koigil on sugulassidemet komplikatsioonsed. (kas ma motlesin sona valja nyyd?) Keerulised, siis. Ja universaalselt. Ma ei tea mis puhad need Eestis oleks kus pere kokkusaamist pool hirmuga oodatakse aga USAs on need tanupuhad kus pikk ohtusook perega on tihtipeale nii narve krussi loov et lausa roomuga teatatakse et lennuk jaab hiljaks, peab paar tundi lennuvaljal massidega ootama. Ema ja isa kritiseerivad, odede-vendade vahel kaib rivaalitsemina, uued pereliikmed (lapsed, mehed, naised) leitakse olema tuutud ja segavad kui mitte lollid ning koik leiavad et kalkun on liiga kuiv. Ja mitmed sobrad on mul kinnitanud et tegelikult pole pere vaja, sobrad asendavad vagagi padevalt. Ja nii voib taitsa olla. Ent julgeksin ikka oelda et sobrad voivad ka tulla ja minna aga pere jaab. Kuhu nad paasevad? :)
Mul tuli ode kulla, keda (habi oelda) pole 4 aastat nainud. Mul oli pood ja siis laps, tal karjaar, ei manginud valja. Ent nahes sellist tunnet ei tekkinud uldsegi, koik oli nagu vanasti. Mina uurin karmilt tervise-mehe-too suhtes, K valdib veini ja juustu ning, ei tihka valja oelda lausa, ei soo sokolaadi. Muus kull oli hirm tore. Nii et taitsa sokeerivalt oli lausa pisar silmas lennujaamas ja koju joudes tundus maja nii tuhi. Minna on alati kergem kui jaada, kas pole.
Bon voyage, K, ja ma loodan et reis oli sujuv ja et sa igatsed meid sama palju kui meie sind. xxx