Haiged

Meie tanupuhad loppesid jallegi kiirabis ja hiljem haiglas istudes. Kiirabi oli tais igast, eesti k nii luuriliselt oeldakse, eluheidikuid ja siis meie Oliviaga. Vahemalt ma ei tundnud et pilt jookseb eest ara, olin tuttav olukorraga, aga irooniliselt pilt hakkas eest ara jooksma laupaeva ohtul kui parast mitmeid magamata oosi ja mitte soomist. Toega nagin triipe. Olivia on igast steroidide ja muude rohtude peal, onneks magab hasti ja kuigi hingamine ikka kiire, on tuntuvalt parem.

Ja jalle uut haiglaarvet ootama, eelmine oli ligi 20,000 krooni - see osa mis meie maksta. G mainis et jah joulud tulevad seekord kehvavoitu. Aga ma oleks taiesti rahul sellegagi et magada saaks. Oo otsa. Praegu arkame kordamooda paari tunni tagant ules et Oliviale ravimeid anda. Ah ja mul on nohu-koha ning nyyd G'l ka. Aga tundub et see praegu moe asi, pooled mu tuttavad ule USA ja Euroopa haiged. Inimesed, peske kasi! Nii kaua kuni 30ni loetud saab. Tervist teile koigile!