Body Blues

Kuu aega moodas. Lapsuke soob magab nutab. Voodi ei meeldi, karu ei meeldi, kallakuga voodi moodi asjanduses kannatab natuge aga eelistab kellegi rinnal magada. Oosel haalitseb nii kovasti, ka magades, et suurt magada ei saa. Uhesonaga, tavaline beebi.

Emal: rongad silmade all - jah. magamata - jah. hallikas valge nahk - jah. suur koht mis loperdab ees - jah. 8 kilo mahavotmata - mhmhm. suur arm kohul- ka olemas. piimaplekid igal pool - ka olemas. Yhesonaga, tavaline ema.

Ja enne kui mul kollektiivselt oeldakse et kallis inimene sul kuu moodas keisrist ja anna aea atra seada. Ma teadlik sellest. Mul on lihtsalt nii palju draamat selle rasedusega olnud, raakimata utoopilistest haiglaarvetest, ning nyyd kaks last eri vanuses ja ma ei ole kindel kuidas nendega hakkama saada ja edasi majandada. Ma lihtsalt tahaks enda moodi jalle valja naha. Voi midagigi enda kontrolli alla saada. Edev voib olla aga olen alati uskunud et kui naed hea valja tunned end paremini ja saad paremini hakkama igasuguste asjadega mis me elu moodustavad.

Ja siis motlesin dusi all miskiparast et mis see elu mote on (kus mujal filosoofiliselt motteid ikka molgutad), siuke vasimus oli peal. Ja siis motlesin veel et iga paev uks ja sama. Kuidagi masendav. Aga siis haaras Olivia mul jalast kinni ja silm saramas peas ytles MommieMommieMommie ja ma sulasin. Ning hiljem kaasa kommenteeris minu tagumiku suhtes et very sexy voi nii ja vaike muhv naeratas oma hambutut naeratust ning siis ma motlesin et tegelt no ei saa kurta. Ei saa. :) (ok voib olla kaalu suhtes natukene ikkagi)

Soengu teemal

Mul on kaks last, uks jonniv kahe aastane kes vajab palju tahelepanu ja teine kes vaevu 2 nadalane. Ma olen magamata ja vasinud. Aga naed kammiga jouan ikka kord paevas juuksed ule kaia. Aga mitte koigil ei jatku sellist aega....

jah

Pilt Elements of Style

Paar pilti

Aitah koigile onnesoovide eest! Paraneme vaikselt, rohkete valuvaigistite abil. Naljakas, kui need sisse loovad siis on no nii tore olla, tahaks koristada ja koigile tagasi helistada ja maailm tundub nii meeldiva kohana. Aga kui ravimite toime vaheneb voi veel hullem, sootuks kaob, siis on nii nii paha ja valus. Aga samm sammu haaval, loodame, koik laabub. Paar pilti meist.

Vaike Melanie on siin....

Parast oh, kuid kestnud muretsemist ja haigla/arstide vahet kaimist, parast viimaseid verejookse, arstid otsustasid uksmeelselt et parast 37 nadalat tuleks keiser teha. Minu ja G narvidest oli ainult suits alles... Ja nonda siis teisipaeval, 28ndal juunil, saime me oma kaua oodatud teise tutre. Onneks onneks onneks on Melanie terve, suur ja tubli, arstid on imestanud jarjest kui hasti ta soob ja kasvab ja kui tugev. :)

Keiser laks enamvahem viisakalt, platsentaga oli probleeme ja verd laks rohkem kui normaalselt aga kergem on kuidagi kui parast Oliviat. Muidugi, tanu minu mitmetel haiglas olekutele, tundsin ma enamikke odesid ja minu arst tuli see paev puhkuselt sisse et keiser teha. Koik plaksutasid ja huudsid hurraa kui Melanie valja tommati. :) Arst ytles hiljem et mina peaks kahe lapse emaks jaama, mitmetel pohjustel oleks rasedus vaga ohtlik.

Vasinud olen ja mitmetel valuvaigistitel (mille ule ei kurda) aga vaga vaga onnelik. Homme lastakse koju ja siis peame ara vaatama kuis me pea et kahe aastane Olivia lepib uue beebiga. Haiglas olles oli rahulik kuni nagi isa beebil mahkmeid vahetamas, siis noudis et temal ka vahetatakse. :)