July 29, 2011

Body Blues

Kuu aega moodas. Lapsuke soob magab nutab. Voodi ei meeldi, karu ei meeldi, kallakuga voodi moodi asjanduses kannatab natuge aga eelistab kellegi rinnal magada. Oosel haalitseb nii kovasti, ka magades, et suurt magada ei saa. Uhesonaga, tavaline beebi.

Emal: rongad silmade all - jah. magamata - jah. hallikas valge nahk - jah. suur koht mis loperdab ees - jah. 8 kilo mahavotmata - mhmhm. suur arm kohul- ka olemas. piimaplekid igal pool - ka olemas. Yhesonaga, tavaline ema.

Ja enne kui mul kollektiivselt oeldakse et kallis inimene sul kuu moodas keisrist ja anna aea atra seada. Ma teadlik sellest. Mul on lihtsalt nii palju draamat selle rasedusega olnud, raakimata utoopilistest haiglaarvetest, ning nyyd kaks last eri vanuses ja ma ei ole kindel kuidas nendega hakkama saada ja edasi majandada. Ma lihtsalt tahaks enda moodi jalle valja naha. Voi midagigi enda kontrolli alla saada. Edev voib olla aga olen alati uskunud et kui naed hea valja tunned end paremini ja saad paremini hakkama igasuguste asjadega mis me elu moodustavad.

Ja siis motlesin dusi all miskiparast et mis see elu mote on (kus mujal filosoofiliselt motteid ikka molgutad), siuke vasimus oli peal. Ja siis motlesin veel et iga paev uks ja sama. Kuidagi masendav. Aga siis haaras Olivia mul jalast kinni ja silm saramas peas ytles MommieMommieMommie ja ma sulasin. Ning hiljem kaasa kommenteeris minu tagumiku suhtes et very sexy voi nii ja vaike muhv naeratas oma hambutut naeratust ning siis ma motlesin et tegelt no ei saa kurta. Ei saa. :) (ok voib olla kaalu suhtes natukene ikkagi)