Vaike Melanie on siin....

Parast oh, kuid kestnud muretsemist ja haigla/arstide vahet kaimist, parast viimaseid verejookse, arstid otsustasid uksmeelselt et parast 37 nadalat tuleks keiser teha. Minu ja G narvidest oli ainult suits alles... Ja nonda siis teisipaeval, 28ndal juunil, saime me oma kaua oodatud teise tutre. Onneks onneks onneks on Melanie terve, suur ja tubli, arstid on imestanud jarjest kui hasti ta soob ja kasvab ja kui tugev. :)

Keiser laks enamvahem viisakalt, platsentaga oli probleeme ja verd laks rohkem kui normaalselt aga kergem on kuidagi kui parast Oliviat. Muidugi, tanu minu mitmetel haiglas olekutele, tundsin ma enamikke odesid ja minu arst tuli see paev puhkuselt sisse et keiser teha. Koik plaksutasid ja huudsid hurraa kui Melanie valja tommati. :) Arst ytles hiljem et mina peaks kahe lapse emaks jaama, mitmetel pohjustel oleks rasedus vaga ohtlik.

Vasinud olen ja mitmetel valuvaigistitel (mille ule ei kurda) aga vaga vaga onnelik. Homme lastakse koju ja siis peame ara vaatama kuis me pea et kahe aastane Olivia lepib uue beebiga. Haiglas olles oli rahulik kuni nagi isa beebil mahkmeid vahetamas, siis noudis et temal ka vahetatakse. :)