April 18, 2013

Vägivald armastab vabadust, Tahab ta endale allutada.

Ma motlesin eelmisel nadal et tahaks kangesti joululaule kuulata. Voib olla isegi joulukaunistused alla tuua ja piparkooke teha. Ei, mitte ilma parast (kuigi voiks, eks) vaid kuna need moodalainud joulud nagu ei olnud joulud. Parast koikide nende vaikeste laste surnuks tulistamist, seda mottesegast massimorva mis nii nagu noaga loikas iga ema ja isa seest labi. Ei olnud joulutunnet, nuuksusin nii et lapseid ei naeks, katsusin uudiseid mitte vaadata aga kattis nagu must linaga meie kandi. Samas lahedal ju ka.

Mida enamat, olin arvanud alati (naiivselt kyll) et pahad asjad juhtuvad enamasti pahadele inimestele. Voi neile kes pahas kohas voi pahal ajal voi pahade inimestega. Newtowni vanemad on tapselt nagu meie ja lapsed tapselt nagu meie omad ja kool tapselt nagu meie oma. See terrorilaine mis labi laks, ma ei oska seda kirjeldada ja vaga vaga loodan et seda kunagi me keegi ei pea labi elama. Sellest raakimata et mortsuka isa tootab G'ga koos samal korrusel ja vahest kardan et tal jookseb katus ara... Miks ta ei lahe ja kuskil inimesi ei aita voi ei puhenda oma elu HEA tekitamisele, ma ei saa aru.

Aga tahtsin joulukaunistusi valja panna ja siis motlesin et ootan jargmisi joulusid mis kataks ara selle malestuse niivord kuivord. Siis laksid kaks pommi lahti Bostoni maratonil, kolm inimest surnud, sadu haavatuid ja mitmekumneid kel jalad ara amputeeritud. Vaike tudruk kes pole veel rattaga soitma oppinudki, kaotas jala. Ja venna kes suri. Ja ema on ajukahjustusega haiglas.

Nii et nyyd ma loodan et enam midagi muud ei juhtu. Enne joule. Voi jaanipaeva...

1 comment:

In. said...

Oh, Milline kohutav uudis jälle Ameerikamaalt. Kolm kadunud naist leiti Clivlandist....