April 5, 2013

Magada voi mitte magada ja kui magada siis millise hinnaga?

See ei ole nyyd koige lobusam teema aga motlesin et kindlasti on minusuguseid teisigi, nii et akki on kellegil kasuks. Mul on magamisega probleeme olnud alates Melanie sunnist, seega pea et 2 aastat tagasi. Melaniel oli koolik, nii et unetunnid on arvel ja limiteeritud, stressist raakimata. Ning samaaegselt pandi mindi madala estrogeeni sisaldusega beebipilli peale (jah, nagu sellega oleks veel tegelnud) kuna ma toitsin rinnaga. Ja ei saanud oo pealt magada. Mitte uldse. Gary oli beebiga ja mina vahkresin unetult voodis kuni minu aeg tuli beebiga olla. Uks ohtu kukkusin nuttes kokku. Ja jargmised 18 kuud kaisin arstide vahet tehes vereproove ja psuhholoogilisi analuuse, magamiskliinikus, hiina ravitsejate, acupuncture jms juures. Perearst teatas et narvid. Proovisin rahusteid, mitmeid-mitmeid unerohtusid. Enamus ei mojunud. Raske oli magama jaada ja tihti peale arkasin ules paari tunni parast. Narvilisus ja magamatus, peavalud, kaks last, meeletu kohukinnisus (ma olen vannitoa porandal kuuntega porandat kraapinud ja ratikut hammustanud suurest valust et karjumine teistele kosta ei oleks). Arstid olid enamjaolt hammingus aga tavaliselt surasid mulle uue ravimi valjakirjutise pihku ja saatsid mu valja. Selline masendav meeleheide tuleb sellest. Leidsin sadu kui mitte tuhandeid kaaskannatajaid interneti avarustes aga ka laste koolist voi manguruhmadest. Osad emmed utlesid silmapilgutamata et mis kokteili peal nad on, 5 mg seda ja 8 mg teist. Tavaliselt suudi see uha suurenev anxiety - arevus, kull laste jms puhul.

Uhe kliendi kaudu sain uhe populaarse psuhhiaatri juurde. Martha Stewarti tutar kaib tema juures ja mitmed naitlejannad. New Yorgis, of course. Ja mul oli pisar silmas kui ara tulin. Parast pikka juttu ytles arst et mina tema klientuuri alla ei kai, tema ei arva et see psuhholoogiline probleem, vaid pigem hormonaalne. Et kuna esimene sund nii raske, sain teise lapse liiga kahku, ilma et mu keha oleks taastunud esimesest. Aga ta kuulas mind, mis pani mind end inimesena tundma, utles et see laheb ule ja palju on enda teha ja soovitas Ambieni votta. Sest ilma ma ei maganud uldse. Mu gunekoloog vihastas selle jutu peale et ah mis hormoonid on tagasi normaal osakaalus 6 nadalat parast sundi. Aga kui mina nii usun siis mingi ma tavalise beebipilli peale.

See aitas. Oudsalt paha oli, jatsin votmata, motlesin et psuhholoogiline aspekt aga magamine laks halvemaks. Nii siis tagasi beebipilli ja Ambieni peale. Ja magasin 6 tundi. Ma olin muidugi erand, enamus inimesi magab nagu notid Ambieniga. Ma ehk 4-6 h. Aga siis hakkasin ise magama jaama parast esimest ulesarkamist. Paar kuud tagasi laks magamine jalle kaest ara, eriti enne paevi ja nende jooksul. Ning ega need peavalud ja arrituslik oleks (huvitav on see teaduslik termin) ka paris ju ara ei lainud.

Nii et vastu kull mu peaarsti soovitusi otsustasin end ara voorutada neist ravimitest. Votan melatooniini ja olen tablette pooleks loiganud, jargmine nadal siis hakkan veel vaiksemaks loikama. Magan enamasti 4 h ja siis natuke siin ja seal. Algus oli hasti rame, meeletud higistamised ja kulmavarinad, migreenid, puhhhh.... Nagu oleks paris narkootikume votnud, mis Ambien tegelikult ka on. Aga valgeid blonde naisi kes paeval lasteaiale kupsiseid kupsetavad, oues lehti riisuvad ja lastele legodes maju ehitavad selliseid probleeme nagu ei omasta. Natuke kardan seda taiesti ilma olemist aga tean et ma ei taha millestki soltuda (nagunii on mul taiesti ebanormaalne suhe uue oliivoliga mis leidsin, ei suuda seda mitte suua, nagu lilled maitsevad). Mnjah. Aga kange maanaine nagu ma olen, kull saab hakkama.

Aga mis ma tahtsin oelda selle meeletult pika postitusega, a) sa ei ole uksi. b) ara vota unerohtusid kerge meelega. Sellest void soltuvusse jaada ja arstid ei ole seda ise votnud, nad ei tea koiki korvalmojusid ja koiki ei ole testitud. Enamus unerohud on moeldud paariks nadalaks maksimum aga neid voetakse aastate kaupa, tihti doosi omavoliliselt uletades. c) kasuta talupoja moistust. Ara joo kohvi rohkem kui 2 tassi ja seda ka ainult hommikul. Voimle voi tee fuusilist tegevust iga paev miinimum 30 min. Kirjuta ules paevikusse iga ohtu koik mis meelel mureks. Ara joo alkoholi, klaas veini ohtusoogiga aga mitte enam. Ara vaata voodis telekat voi tegele elektroonikaga, see sinikas valgus mojub ajule halvasti ohtueel. Joo teed, mine vanni, loe raamatut. d) ja kui oled liig kaua votnud, siis tee plaan, leping endaga, kuidas ja millal sa lopetad ja raagi perele ja sopradele et nad moistaksid ja sind n.o arvel hoiaks.

8 comments:

  1. saadan sulle kallistusi ja soovin hästi palju jaksu ja tervist, kulla PK!!!

    ReplyDelete
  2. Aga kas sul kilpnäärme talitust on kontrollitud? Minu arust su sümpomid täitsa lähevad kilpnäärme ala- või ületalituse kanti. Peale rasedust läheb paljudel naistel kilpnääre ogaraks. Äkki on Hashimoto Thyreoiditis?

    ReplyDelete
  3. Hei Puhvis Kukk! Nii palju olen su peale möelnud. Just su tervise peale, sest oli ju see peale Melanie sündi, kui sa veidikeseks hüvasti jätsid ja siis ka kirjutasid, kui kehvasti sa end tunned. Mul on ka kaks väikest tütart, noorem 7 kuud vana. Sündide vahe on 22 kuud ja esimene sünnitus oli väga raske. Aga see selleks.
    Mul on hea meel,et sa jälle oma tervisest kirjutad. Mul on Hashimoto. aga ma usun, et su kilpnääre on arstide poolt kontrollitud, kuigi su sümptomid on töesti sellele väga sarnased. kilpnäärmega on ka nii, et seal ei piisa mingist tavalisest vereproovist. peab täpsema proovi tegema. minul oli nii, et arst tegi tavalise kilpnäärme testi ja see oli korras, siis tehti täpsem ja selgus, et polnud üldse korras. ning olgugi, et mu kilpnääre on nüüd juba 7 aastat pideva valve all ja ok, olin ikkagi jube väsinud, närviline, ei saanud hästi magada ja eriti öösiti olid sellised ärevushood, vöi isegi paanikahood. kuni siis aasta tagasi mu ämmaemand avastas, et mu d-vitamiin oli väga-väga madal. ma ei suutnud uskuda, sest ma olen palju väljas jne. ja ma olin väga skeptiline, kui ta mulle eriti körgelt doseeritud d-vitamiini töi ja peoga neid vötta käskis. 8 nädalat hiljem tegi uue testi, ja d-vit. tase oli väga vähe töusnud. rääkisin siis ühe oma tuttava kilpnäärme arstiga ja tema selgitas, et kilpnäärme-haiged ei saa päiksevalgusest piisavalt d-vitamiini. et see vitamiini tegemise protsess on korrast ära. seepärast PEAB seda extra juurde vötma. ja alles nüüd - aasta hiljem on mu d-vitamiin normis. ja köige naljakam oli see, et 2 nädalat hiljem, kui olin hakanud d-vit. vötma, polnud ma enam nii väsinud, hakkasin paremini magama, paanikahood kadusid ja tundsin end ikka enam normaalse inimesena.
    nii et kuidas sul nende kilpnäärme ja vitamiini näitudega on? Tervisi sulle,
    Merle

    ReplyDelete
  4. Ma uldse ei arvanud et keegi seda loeks, nii hea meel kommentaare naha.
    Tyroidid jms on labi uuritud, see oli esimene asi jah, ja nad midagi tarka ei leidnud. Arevust ja kaalus juurde votmist ka pole polnud, pigem kaotasin parast Melaniet kaalust tugevalt. Rindu nagunii suuri polnud ja nuud nagu uldse ei ole! Vaga kurb.
    Bitchiness (arritunud oleks ja tigedushood) on taiesti olemas. :) Aga osati kindalasti mitte magamisest ja osati unerohtude vahendamisega. Gary on taitsa valmis mulle kotti pahe tombama ja kuskil metsavahele jatma.

    ReplyDelete
  5. Tere, Haiku!

    See on STRESS. Selle tulemusena suureneb organismis kortisooli tase, mis pohjustab unetust, arevust, vihahoogusid. Kohukinnisus voib olla tingitud ravimitest mida votad.
    Minu soovitus on leida "Majasokk". Korraldada natuke elu ymber, et sul ei oleks nii palju kohustusi ja et saaksid aeg-ajalt lastest puhkust ja tegeleda millegiga, mis sulle hingelahedane. Naiteks kypsetada kooke ja torte. Patareisid on vaja ju laadida.
    Lohutuseks voin oelda, et kui pisem saab 3, laheb elu lihtsamaks. Lapsed saavad iseseisvamaks ja hakkavad koos mangima. Aitavad sind kodustes toodes.

    Kallid Tartust!

    Katrin

    ReplyDelete
  6. Ma arvan see oli natuke keerulisem kui lihtsalt stress. Ma olin ikka vaga heavy duty ravimite peal mis ei mojunud uldse arstide hamminguks. Lapsed on mul molemad hasti magama treenityd, molemad magavad ood labi ilusasti. Muidugi on hetki mil raske aga enamjaolt on mul vaga roomsad ja rahulikud lapsed. Mille ule on nii hea meel, loodan et narviline emme meelde ei jaa, vasti ikka roomsamad hetked. Kookide/tortide tegemine on ammu kasil, lihtsalt pole aega olnud ules panna retsepte. :) Majasoku vastu poleks midagi, rahast kahju.

    ReplyDelete
  7. Oh suur kergendus lugeda, et oled enam vähemgi oma hädadega järje peale saanud. Lugesin su kirju juba aasta või rohkem tagasi. Olin just nimelt lapse sünnist samade unehädadega täpselt. Just sai 5 aastat lapse sünnist, päris 100% ei ole probleemid kadunud, aga täna ikka magan paremini ja enam vähem olen läbi teinud peaaegu kõik, mis sinagi, ainult kõhukinnisust ei tekkinud, pigem ainevahetus kiirenes hoopis.
    Ole tubli ja järjekindel ja küll kõik saab korda.

    ReplyDelete
  8. Oi Kersti kallis, see on ikka pime koht kus uksi olla, selle magamatusega. Vajutab koigele siukse tumeda pitseri peale....

    Ma ostsin paar raamatut sel teemal, muidu kasu ei olnud aga nii igavad on jaan uniseks. Melatoniin aitab ka, ma ei tea kas Eestis on saadaval.

    ReplyDelete