Closet Envy

I think I died and went to heaven. Eile. Parastlounal. Uhe uue kliendi kodus. Kui pissile laksin. Yep.

Uks avanes suurde hasti valgustatud tuppa (saali?). Hele marmor porand, kamin, suur kristallist luhter, valge antiik diivan keset tuba. Suur telekas seinal mida saab keerata vasakule voi paremale. Vann oli uuratu. Suured tema ja temakese kraanikausid (mis muuseas pidi onneliku abielu saladus olema, eraldi vannitoad voi vahemalt eraldi kraanikausid). Vaade merele. Vasakut katt ja nagu siuke vaike tuba, mis tuli valja oli auru ja ma ei tea mis veel duss. Dziiisus. Parem katt jai uks uks mille taga siis WC oli.

Garderoobe olin suuremaid nainud, eraldi tube selle jaoks mitte kappe, aga kinga kollektsioon mis klaas riiulitel end esitles, oli fantastika. Sirutasin kae Louboutini kristall kingade poole. Moni ime et Tuhkatriinu nuttis kodus parast balli. Muidugi mitte printsi parast vaid et kinga kaotas. Ma nutaks ka kui uhe siukse ara kaotaks. :) Oli soovitanud talle ennem osta sellist praktilist helebeezi kontsakinga mida koigega kanda saaks, ja nagi oligi endale Louboutini ostnud. Malanolos ja Jimmy Choos ja Rene Cavallo kontsakingi: korge korga kontsaga. Igas varvis. Ohohohohhhhhhhh......... Siis veel Jimmy Choo ussinahast korged saapad ja siuksed igapaevaseks kaimiseks Roberto Cavalli lillad saapad. Ma olin nats noutu et miks minu abi vaja on aga igapaeva asju on vaja ja nats konservatiivsemaid kinge jms. Ma loin kaega et mis sellest konservatiivsusest kui siuksed kingad kodus. Ma istuks seal vannitoas neis karusnahkades ja kristallkingades, jooks veini ja vahetaks kingi iga 30 min tagant.

Parast seda kui olin C traumatiseerinud kuna tahtsin ta vaga ilusat tumepruunist nahast Dolce Gabbana mantlid ara panna kuna see oli lihtsalt talle liiga suur, laksime alla kooki et midagi suua. Terve kook oli ules seatud nagu suur Halloween kula. Mina olin taiesti volutud. Kui alguses vaatasin pika pilguga seda pyha siis nyyd olen agar tahtistaja. Silmamuna kommid kokteili sisse. Kummikommid mis naevad valja nagu verised sormed. Bring it on. Amblikuvorgud lae all ja varesed teleka umber. Scary.

Nii et kaks head pohjust rikkaks saada mul hetkel:
1. kingad
2. halloweeni kula

Of Mice and Men

Kain nagu oleks siili alla neelanud. Suhelda kellegagi ei taha sest kardan et hakkan husteeriliselt nuuksuma et mu vere/higi/pisaratega/g ja mu saastudega rajatud butiik laheb ikkagi alla kuna majandus on nii halvaks lainud et september on siiamaani koige viletsam kuu ja viimased saastud laksid rendi maksmisele. Pidime kaasaga nadalavahetuseks magedesse siin New Yorgi pohja pool minema et tahistada G 35seks saamist ja uhtlasi me kohtumise aastapaeva. Asjaolude valguses tuhistasime ara. Arvutasin palju raha ma saaks oma Mac laptopi mahamuumisel. G mainis et akki peaksime advokaadi juures ara kaima et teada saada kuidas end pankroti puhul kaitsta. Motlen paaniliselt pangalaenule ja et mis valemiga tagasi maksta. Tundub et konsultatsioonidega ikka ja sisekujundusega.

Ent pole ju paberite poolest sisekujundaja. Ok oletame et koigume siin veel paar kuud ja uritame inventuuri maha muua. Ent selle aja jooksul peaks eriti prduktiivne olema. Kusisin uhe vaga tuntud ja kuulsa arhitekti kaest vaga viisakalt ja luhidalt et kas neil interni vaja. X naerma ei hakanud, koikus taldadel edasi-tagasi ja teatas et nad just olid kellegi palganud. Utlesin kahku et ma raha ei tahaks aga oppida kull. Saatsin emaili kah et iga hommik kuni 12-ni ja paeva jooksul saaks kindlasti interneti ja telefoniga asju ajada. X tuli labi ja utles et akki laheme parast tood mingi paev dringile ja arutame minu plaane. Noustusin silmade sarades ja tanasin. Ok, saime dringiks kokku. Mul on parlid korvas, viisakas jakk ja konts, juuksed krunnis - uhesonaga viisakas olemine eks ole, proffessionaalne. Olin ohinal. X on igas USAs sisekujunduse ja arkitektuuri ajakirjas olnud ja mitmeid-setmeid auhindu voitnud. Ta kull natuke karakter, vahesonaline ja muidu siuke omaparane.

Jutt laabus ilusasti. X teatas kahjutundega et a) majandus on kehva nii et naeb ette et peab mone inimese vallandama b) nad just palkasid kellegi c) nad ei tee nii palju sisekujundust enam et ma midagi oppida saaks ja viimasena lisati et naisterahvas kes igast admin asju teeb (pakkusin valja et saaks sellega aidata) on mind kohanud ja oleks kindlasi intimidated kuna mina olen nii ilus. (?????)

Loin kaega et vaevalt see nuud nonda oleks ja kull ma oskaks talle selgeks teha et ma seal selleks et oppida mitte et tema tookohta endale saada. Mul ju pood ka. Olin vahe ebalev, ma ei oodanud sellist, ehh, komplimenti. Dringid kull aga see ju toovestlus. Ja usu mind, ma ei kaitu uldsegi nonda mis kutsuks kommentaare mu valimuse kohta. Anyways, raakisin mida ma tapsemalt teha tahan, X uuris mu disani suunitlusi ja utles et las ta motleb nats selle ule. Siis haaras menuu et kas sa olend soonud, tanasin et ei ole naljane hetkel. Ja pool tundi hiljem istusime toidu taga teise dringiga. Tekstisin G-le kes veel oli tool et laheb nats kauem. Tegelt oli taitsa huvitav, raakisime sisekujundusest, milliseid seinu kuidas maha votta, New Englandi disaini stiilidest, kuidas tema oma plaane kokku paneb, poliitikast ja varvidest ja vana puidu uuesti kasutamisest ja muust. Siis laks jutt selle peale kuidas me esimest korda kohtusime ja oeldi midagi sarnast et tema nagi seda nii ilusat naist seal seismas. Kortsutasin kulmu ja muutsin teemat. Eba onju? Siis raakisime ta tutrest ja girlfriendist kes on hasti tore naine ja keda ma nats tunnen. Lopus pakkus sellise variandi valja et viigu mina oma naidiste jms kaustik talle naha. Kui temale helistatakse alla miljoni projektidega mida tema ei tee, akki ta saab need mulle anda ja tema siis minimaalselt hoiab silma peal ja aitab mootudega.

Lahkusime kell 10!!!! Mul ausalt ei olnud aimu et nii hilja oli ja avastasin et G oli helistanud 3x. Oooopps. Aga mis ma oleksi teinud, soonud oma osa ara ja tanades ta sinna taldriku aarde jatnud. Laksin koju ja kui G-le umberjutustasin ohtu, siis mees oli tige nagu herilane. Ja eks ole, kas ma nuud hoian eemale voi teatan teinekord X-ile kui midagi siukest oeldakse et vabandage aga mind teeb siuke jutt ebamugavaks? Kes see teine samas mulle sellise voimaluse annaks? Paar miljonilist maja ja ma saaks oma pangalaenu tagasi maksta. Aga teisalt, kui minu seltsi lihtsalt nauditakse saravate silmade poolest, siis on ikka eriti fakken nome ja mottetu ja uleuldiselt tuju halvav.

Karmi sammuna votan ette ja lahen varvin juuksed tumedamaks homme. Ei mingit blondi bimbot enam. Voib-olla et teen haalt ka veel madalamaks.

Karistusena G-le et teine mu peale pahane oli, panin teda endaga "Siin Me Oleme" vaatama ja tolkisin helgemaid kohti ja enamik neist inglise keeles on taiesti ajuvabad.

Guilford Agricultural Fair

Vaga sympaatne laat. Alati on mingi country-star laulmas, lastele suur lobustuspark nagu ikka, igast sooki, alkoholi kull siuksestel laatadel ei serveerita, igast kunstitoolisi valjas on naputooga ja loomi igasuguseid, koogi ja moosi ja hoidise voistlus. Viimane ajab mind kaeblema sest kaua sa kaid ja kaed igast torte ja kooke jms aga suua ei saa? Korralagedus...

Kulm oli, vahemalt minul, aga elevandid ja muud siuksed paistsid taitsa rahulolevad. Uritasin loomadest pilte teha aga ma olen toesti erakorraliselt halb pildi votja.

Ma ei maleta kes see on aga ses kuurus on vesi sees. Taitsa veider oli katsuda.


Uhes hoones olid igasugu vanaaegseid masinaid, peamiselt pollumajandusest aga see oli uks huvitav gaasipliit. Vaata vasakut katt on nagu kraanikauss sealt keerad gaasi.


Ilus karvaline kana toug?!


Paris Puhvis Kukk :)


Ma motlesin et emale pakuks see taim huvi. Justkui kassisilm (?) aga vars on nii jame.


Suur kasututud raamatute muuk oli. Leidsin 5 kilo ok, 4 kg) raskuse veini raamatu kus vist iga viinamari kirjas. Muljetavaldav. Siis leidsin kuskilt kastist ules Architectural Digest'i sisekujunduse raamatud: traditsionaalne, california ja new yorgi disain. Otsisin muuja ules ja uritasin alla tingida hinnast, ja parast seda kui teatasin et olen poega pankrotis, saingi odavalt katte. Onu vaatas mulle veel hindavalt otsa ja teatas plastmassist kohvitassiga vehkides et koik suured tegijad on kunagi pankrotis olnud, voib olla et isegi mitu korda. Naiteks Howard Hughes. Tegelt ta vist motles Hershey sokolaadi tehase alustajat aga saime mottest aru. Lahkusime uksteisele edu soovides.

Soogist: soime ara jargmise: corndog (maisijahust sai viineri umber, kergelt praetud) Polish Plate: kiehlbasa, pierogi, ohtralt praetud sibulat, kartuli pannkook ja hakkliha-riis-tomatikaste kapsalehes; varsked ounasiidri ja kaneeli donughts, ja mina lopetasin ohtu suhkruvatiga. G naeris pidevalt kuna olin vist ainus taiskasvanu kes suhruvatti, suurt ja roosat, soi. Ja todesin suure kahju tundetundega et ei maitsnud samamoodi nagu varem. Kaasa lisab jole teaduslikult et Of course, it doesn't taste the same. It's a novelty item and the novelty has worn off. Vaatasin talle kergelt solvunult otsa ja teatasin et maitse pole sama kuna ma olen suureks kasvanud ja taiskasvanud kaotavad voime nautida osasid asju samamoodi kui lapsed. G pani kae mulle umber, jalutasime auto poole, uhes kaes mu raamatud ja teises sulav suhkruvatt. Meie taga tahise taeva taustal tegi varvilistes tuledes karusell tiire, lapsed kiljusid ja mina sosistasin: "... anna asu et ma iial suureks ei kasu......"

May I Introduce: Cinnamon & Vanilla

Kui ma moest ja majandusest ei motle, siis tihtipeale soon. Mida masendunum, seda magusamat. Ma olen ikka oelnud et minu saared naitavad ilmekalt poe kaiku - kui kohnad siis kiire, ja kui kobedamad siis toenaoliselt mitte. Kupsetada ja kokata mulle meeldib ja kui mu tuttavad leiavad ennast diivanil ohtul vaartkirjandusega siis mina olen mattunud kas moe/sisekujunduse/arhitektuuri voi retseptiraamatute alla. Viimaste kuhilast tuleb G-le nimekiri igasugusest maitseainetest ja muudest ainetest. Siis helistab arritunud G toidupoest et tema ei leia glukoosi ules ja seda ei muudagi ja miks ma panen nimekirja selliseid asju mida ei ole voimalik leida.

Ahem, tagasi tutvustamise juurde. Arvasin et olen taiesti viisakal tasemel kokk, ent uks mu kokkamis blogidest mida loen, paneb mind nuud kull taiesti nurka. Vaatan aukartlikult blogi ja retsepte ja pilte ja serveerimist. USAs, Floridas, elav hispaanlanna Aran on meister pagar ja mul on no nii kahju et ta ei ela lahemal kus me voiksime koheselt parimateks sopradeks saada et voiksin tema juures tihti ohtusoogil kaija, kutsutult ja kutsumata. Blogi nimi on Cannelle et Vanille ja seda voib leida siit.

Paar pilti repertuaarist.

Roasted Fig Mousse


"Snickers Bar" - snickersiga on sama palju tegemist kui ketsil Nike'iga. Uritasin ise teha ja kuna ei olnud termomeetrit vedeliku jaoks, Nougat tuli liiga vedel.


Chocolate Cake

Recession

Kui me poe aasta aega tagasi lahti tegime, utles G tookaaslase naine et brilliantne idee aga halvim ajastus. Aamen. Kui recession algas kevadel (voi kes tapselt kunagi teab millal majanduse allakaik algab voi tapselt loppeb) siis andis tunda kull. Ootasime sugist kuna eelmine september ja oktoober olid parimad kuud siiani. Siiani on aga vaikus. Need naised kes tulid lounavaheajal kas teksapukse voi pluusi ostma, enam ei tule ja hoiavad raha kokku. Ootasin kasi vaanates et millal majandus paranema hakkab kui eile tulid teated et Lehman Brothers pankrotis ja Merril Lynch ostetakse Banc of America poolt ara.



Kui vanasti ise uhes neis pankades tootasin, siis motlesin et neid panku kull miski ei raputa. Lehman on 158 aastat Ameerikas olnud. Bear Sterns oli samamoodi uks pusisambaid. Osad pangad on sellised kuhu sina ja mina laheme et omi asju ajada kas siis me aride, autode, majade vms jaoks. Osad pangad tegelevad aktsiate muumise/ostmisega ja muude vaga kompleksete tehingutega (mul eesti keelset sonavara sel alal ei ole ja oskaks ainult ingl k seletada) ning ei olnud riigi poolt eriti reguleeritud. Kaotusi neil oli ent oli ka suuri-suuri voite. Millist meeletud raha teeniti seal. Olelemisvoitlus: kui tark olid ja raha teenisid, siis jaid, kui vea tegid voi siuke keskmine olid, lasti lahti. Ning osad pangad teevad molemat nagu Citigroup voi UBS.

Kuis ometigi kaks sellist suurt hiiglast (ja kolmas, AIG - kindlustusfirma samamoodi kokku kukkumas) nii korgelt langesid. Kinnisvara kriis kull algatas koik ent see oli ainult panga uks osa. Masendav, eriti kuna enamus mu kliente tootab Wall Street-il voi nende kaasad tootavad. Nii et sugis siis edukas ei tule ilmselt.

Uks analuutik teatab et selle majanduse paranemisega on nagu nohuga. Enne kui parem hakkad, pead ikka ilgelt haige olema. Mhmh. I'd say we're there!

Loed aeg ajalt neist inimestest kes tulid mitte millestki ja tabasid ara kus oli tuhjus turul ning seda taites said miljonariks. Viimane oleks vahva aga pangalaen on nuud kull vaja tagasi maksta mingi valemiga.... Mida teha-mida teha-mida teha. Ideid?

Fashion Week - Finito.

Kallid lugejad, ma tahaks et fotokas kae parast oleks et saaks jagada teiega pilte minu jalgadest. Ma ei ole vist kunagi nii suuri ville nainud. G oigas kui mind eile nagi. Parema jala vaike varvas on uks suur vill.... Ilu ohvreid....

Eile arkasin vara ules, juuksed pestud, rullid sisse. Valjas oli hirmus jahe, nii et lopuks panin jaki selge ja cropped dark jeans. Sobranna laenas ulikalli Chanel-i koti mille ta oli kingitusena saanud ning uued kingad karmi kontsaga jalga. Valmis.
Laksin tegin poe lahti, sobranna oli nous seal paeva veetma. Paike tuli valja, higistasin oma jaki all. Laksin vandudes koju tagasi ja votsin ilma varukateta pluusi. Muidugi NY joudes oli paike pilvede taga ja jahe. Murphy law...
Rongis kirjutasin ules igasugu teemasid mida reporteriga ules votta. Vaatasin ule oma kommentaare kevade kollektsioonide kohta et paista moevallas teadja naisena.
Jalutan Malandrino poolt (ei votnud taksot et raha saasta, loe kommetaari villide kohta) ja aru ei saa kuidas ma jarsku mingi telgi ees seisan, trobikond tosist turvatyypi ulikondades ja hunnik paparatsosid. Hmmm, jalutan mooda aga piilun vaikselt et mis kus. Tuli valja et Calvin Kleini Spring 2009 kollektsiooni esitlemine. Parast tagasi tulles kaib hullem pildistamine, uhtegi celebritit ei paistnud aga socialite kull (naisterahvad kes rikkad ja agarad uritustel kaijad).

Malandrino juures kaib hullem moll, jallegi igast mehi ilukondades, kauneid naisi kleitides (kelle soeng on ikka juuksuri poolt). Kohtun reporteriga kes on vaga meeldiv, mainin et tunnen end alati luhikese ja paksuna siin. Ta naerab vastu et tal terve nadal siin olles siuke tunne. Kommentaarid hiljem kollektsiooni kohta pannakse kirja, mainin konsultatsiooni businessi ka ikka. Tund aega hiljem on tal vaja minna Calvin Kleini showle, jatame huvasti ja ta ytleb et loodab et saab minuga veel vestelda. Ei pari artikli kohta, sest tahan muljet jatta et olen vaga whatever....

Kliendil on vaja pidulikke kingi, metroo ja kahe jala abil saabun Bergdrofi viiendal avenuul. Turistid ja kohalik korgem klass. Osad naised naevad nii kaunid ja moekad valja et mul tekib taitsa kompleks. Surun Chanel-i koti ette ja marsin ules. Whatever... :)

2 korrusel valib naisterahvas kel huuled on mingisugust taidist nainud, toenaoliselt Restylane aga ilmselt liialdanud sellega, endale $3000 ohtukleiti. Ohkan. Kingakorrusel minust keegi valja ei tee kuigi konnin Manolo Blahniku kingaga ringi. Lopuks haaran uhest tuubist kinni et allooooooo. Palutakse istuda. Istun mingi pika-blondi-peenikese 20ndates prantslanna korvale kes oma boyfriendiga losutab poolpikali diivanil ja arutleb et kas osta roosad Valentino kingad voi mitte.



Onu toob mulle paari ja uritan jalga proovida. Naen oma ville esmakordselt ja onu kahku tombab proovisokid valja. Eri valuline oli neil korgetel kontsadel kaija. Pannakse sisse vaike pehme padjake, naevad vaga kaunid valja igastahes. Motlesin kusida et kas neil platusid on millega ma voiks koju kosserdada. Klient helistab taielikus paanikas et kas tal ikka on $600 kingi vaja ja nii kallis jne. Lopuks ostan ikkagi ara ja kui kassat otsin, onu vaatab hammeldunult otsa ja seletab et mina annan talle kaardi, istun ise edasi ja koik tuuakse mulle katte. Oeh.

Valjas moodun uuest celebriti paarist keda koik pildistavad, naen et mees ja naine aga ei viitsi isegi vaadata. Lonkan rongi poole, ostan ounapiruka ja libistan jalad kingadest valja.

Fashion Week - Spring/Summer 09

Malandrino kollektsioon




Tory Burch


Elie Tahari

Let's get together!

Parast pikka aga igavat suve mille jooksul peale too suurt midagi ei teinud, 1 kontsert, 1 teater ja paar valjaskaiku, tekkis taiesti asotsiaalne tunne. Ja akitsi tuleb kutseid ja uritusi aknast ja uksest sisse. Nii palju uusi tuttavaid on siginenud selle aeglase suve jooksul.

Reedel pidime minema tuttavatega ja nende tuttavatega kergele dringile (loe maximum 2) mis edenes eriti pikaks ohtuks mis kulmineerus kellegi katusel uute kokteilidega. Joudsime parast uht oosel koju, surmvasinud ja ilmselgelt alkoholiga liialdanud. Jargmine hommik arkasin tapselt 7:30 ules. Uritasime midagi suua, joime vett ja soime aspiriini. G oli taiesti labi sest meesterahvad alustasid ollega ja lopetasid viskiga. Jatsin G diivanile ja marssisin toole.

Sama ohtu oli tuttava mehe sunnipaeva pidu Barcelona restoranis (see sama kelle me kohtusse kaevasime). Ma C-d eriti hasti ei tea, paistab tore olema, molemad UK-st ja ei teadnud kuidas kutsele reageerida. Aga noh, jaime nousse lopuks sest arvasime et lihtsalt paar paari tuleb,saadakse kokku ja klaas veini ja koju. Koju minnes nagin et Barcelonas oli suur pidulik laud kaetud. Hmmm, ebalevalt laksime ostsime sampuse kaasa. Ok, sunnipaevalisi oli 14-15. Hunnik britte, C abikaasa N oli siia lennatet! Tema oma meeskonnaga disaib ja ehitab jahte. Ma ei kujuta ette mis Saudi prints palkab eri tiimi et endale jaht saada. dziiisus. Paar naisterahvast lubasid poodi kaema tulla ja uks oli nainud ja ei joudnud ara kiita.

Igaljuhul, inimesed olid meeldivad, laud oli kaetud, sampus, vein jne. C utleb et koige eest on hoolitsetud mis tahendab et makstud. Koned peetakse, paellat suuakse, sunnipaeva laps peab kelneritega tantsu maha. Vaga hoogne. Ja akki on pool lauda lainud, mingi raha maha jatnud ja siis on arve keset lauda. C&N ilmselt baaris minejatele headaega utlemas. Nii et uhesonaga koik oleks pidanud maksma aga osad lahkusid ilma seda tegemata, osad midagi jatsid. Arvestades seda et me vaga ei soonud (ok G ei soonud, mina soin) oli arve nats soolane. Arrrgghhhhhh......



Eesti sunnipaeva pidamise viis on minu arust koige normaalsem. Sina kutsud ja teed soogid/joogid, sobrad tulevad lillede ja kinkidega. USAs viivad su sobrad valja ja maksavad enda ja sinu eest ka.

Tarbisime alkoholi vaga moodukalt aga mina geniaalselt join 2 kl sampust ja 1 kl veini mis ei segunenud hasti . Uldse mitte. Ugh, ja kolmapaeval on rannas BBQ uritus. Mitte ei jaksa.

Ahem.

Uks konsultatsiooni klientidest, rikas pankur kes tuli toolt ara, helistab et kusida et kas mul tema abi ei ole vaja. Tema nii hea meelega tootaks minu jaoks. Eriti konsultatsiooni alal jne. Neelatasin piinlikult ja seletasin et hirmus tore oleks toesti aga esiteks, mul ei ole vabsee busy ja teiseks, mul on kaks tudrukut tool aeg ajalt (ja neile ei palka mida maksta aga see selleks). V kusib uskumatult et kuidas mul ometigi rohkem kliente pole? Tema motles et sisekujunduse/butiigi ja konsultatsiooniga on mul hadasti abi vaja. Et mina ju nii andekas, tema garderoobi muutsin ma radikaalselt ja hiljutisel 3-nadalasel Euroopa reisil sai ta rohkem komplimente kui kunagi varem! Tanan ja teatan et ise ma ka ei tea kuis ma edukam pole. V teeb ettepaneku et dinner'iks kokku saada. Loodame et V maksab....

Jargm nadal on Fashion Week, otsustasin kolmest kutsest kaks vastu votta. Ning siis on WSJ-ga kokkusaamine. Ilmselt peaks minema juuksuri juurest labi ja loikama otsad ara et vahe viisakam valja naha. Ja siis peab valja motlema mida selga panna. Tegelt saaks ukskoik millise kleidiga hakkama kui uber-king oleks jalga tommata. Aga reporteritega (voi vahemalt nendega kellega seni kokkupuutunud) on samamoodi nagu psuhholoogidega. Kui kannad punast, oled liiga agressiine. Kui valget, suudimatu. Musta, too fashionable (ok psuhholoog leiaks et depressiivne voi kaalu varjav).



Pilt on parit prettyontheoutside.com