September 30, 2008

Closet Envy

I think I died and went to heaven. Eile. Parastlounal. Uhe uue kliendi kodus. Kui pissile laksin. Yep.

Uks avanes suurde hasti valgustatud tuppa (saali?). Hele marmor porand, kamin, suur kristallist luhter, valge antiik diivan keset tuba. Suur telekas seinal mida saab keerata vasakule voi paremale. Vann oli uuratu. Suured tema ja temakese kraanikausid (mis muuseas pidi onneliku abielu saladus olema, eraldi vannitoad voi vahemalt eraldi kraanikausid). Vaade merele. Vasakut katt ja nagu siuke vaike tuba, mis tuli valja oli auru ja ma ei tea mis veel duss. Dziiisus. Parem katt jai uks uks mille taga siis WC oli.

Garderoobe olin suuremaid nainud, eraldi tube selle jaoks mitte kappe, aga kinga kollektsioon mis klaas riiulitel end esitles, oli fantastika. Sirutasin kae Louboutini kristall kingade poole. Moni ime et Tuhkatriinu nuttis kodus parast balli. Muidugi mitte printsi parast vaid et kinga kaotas. Ma nutaks ka kui uhe siukse ara kaotaks. :) Oli soovitanud talle ennem osta sellist praktilist helebeezi kontsakinga mida koigega kanda saaks, ja nagi oligi endale Louboutini ostnud. Malanolos ja Jimmy Choos ja Rene Cavallo kontsakingi: korge korga kontsaga. Igas varvis. Ohohohohhhhhhhh......... Siis veel Jimmy Choo ussinahast korged saapad ja siuksed igapaevaseks kaimiseks Roberto Cavalli lillad saapad. Ma olin nats noutu et miks minu abi vaja on aga igapaeva asju on vaja ja nats konservatiivsemaid kinge jms. Ma loin kaega et mis sellest konservatiivsusest kui siuksed kingad kodus. Ma istuks seal vannitoas neis karusnahkades ja kristallkingades, jooks veini ja vahetaks kingi iga 30 min tagant.

Parast seda kui olin C traumatiseerinud kuna tahtsin ta vaga ilusat tumepruunist nahast Dolce Gabbana mantlid ara panna kuna see oli lihtsalt talle liiga suur, laksime alla kooki et midagi suua. Terve kook oli ules seatud nagu suur Halloween kula. Mina olin taiesti volutud. Kui alguses vaatasin pika pilguga seda pyha siis nyyd olen agar tahtistaja. Silmamuna kommid kokteili sisse. Kummikommid mis naevad valja nagu verised sormed. Bring it on. Amblikuvorgud lae all ja varesed teleka umber. Scary.

Nii et kaks head pohjust rikkaks saada mul hetkel:
1. kingad
2. halloweeni kula

9 comments:

Triin said...

Mõtle, kui õnneliku abielu saladus oleks päriselt kraanikausside olemasolus! Ehh, küll elu oleks lihtne:)

karmen said...

ma sellest kingavärgist olen vaikselt üle saanud, aga mis puutub kottidesse, siis on olukord veel kontrolli alt väljas - ilmselt hermes'i kottide rivi segamini chaneli omadega viiks ka mult jalad alt :)))

näe positiivset oma elus: ilma oma butiigita ei näeks ega kogeks sa nii imelisi kodusid. mina sinu asemel oleks väga tänulik oma saatusele, isegi kui rahaline seis on nadi.

ma olen muidugi ka abieluõnne aluseks midagi muud pidanud, aga ega eraldi kraanikausidki paha teeks :)) mu unelmate vannituba on oluliselt askeetlikum, kuid üks korralik lühter, suur aken, mugav kanabee ja india siidist vaip on suht kohustuslikud elemendid.

jätka oma glamuurset elu, sa lisad sellega sära ka meie päevadesse!

Puhvis Kukk said...

Oi ei minu elu pole ikka veel glamuurne, ma niisama kiibitsen korvalt. :) Aga Hermes kotid olid olemas, reas Louis Vuitton'idega, Roberto Cavalli jms. Suur Vuittoni kohver kah nurgas.
Meil on suur duss, selline rooma stiilis pea et aga vanni tahaks hirmsasti.

karmen said...

LV jätab mu üldiselt külmaks. Viimati Helsingi sealses "kotimuuseumis" ehk LV poes vaatasin kottide asemel keset põrandat mõnusalt istuvat ja kõrvu liigutavat corkyt. Abikaasa naeris pärast tükk aega, et müüja püüab sinu pärast nahast välja pugeda, aga sa vahid koera.
See, et Sa ise nii ei ela, ei tähenda midagi. Mul pole siiani olnud isegi võimalust käia sellistes kodudes :))
Vannita elu on kurb, ma võin loobuda päris paljust, aga pikem periood ilma vannita on piin. Mul on duši all kogu aeg kas külm või seep silmas.

Stuart said...

Haha, ma tunnen kohe KUI ebanaiselik ma tegelikult olen :D Noh, et mõte kotiridadest ja kingadest jätab täitsa külmaks (kuigi, tunnistame, mul on kapis tont-teab-mis-ajast täisnahast tulipunased teravaninalised nöörsaapad. Põlvini. Ja nahaga kaetud konts, mitte miski plastplönn. Sääre ümber ei mahu, aga ära ka ei raatsi anda :D )
Siiski sukelduks ma sellisesse riiulisse pigem professionaalse kretiini pilguga, nuh, et kuidas kotisang õmmeldud ja mismoodi pealselahendus jne. Häda, eks. Kaubamajas purjetan ka kotiriiulitest täpselt sellise kõrvalpilguga mööda.

Puhvis Kukk said...

Stuart - kui toesti tunned et vaja eblakamaks hakata, vaata Sex and the City episoodid uuesti (?) labi. Kaani Cosmopolitani korvale ja varvi kuuned tumepunaseks (parem veel tumelillaks). Kui see ei aita, siis toesti lost cause.

liina said...

Arvatavasti on moned inimesed toesti pururikkad, aga enamus liht-ameeriklasetest keda ma tunnen elab taiesti beyond their means. Ameeriklastel on suurushullustus vist kaasasundinud ja kujutan ette et praegusel ajal on paljudel oudsad laenud kaelas...

Stuart said...

Noh... esimene ja viimane kord, kui maniküüris käisin, lasin küüned tumepunaseks lakkida ja mees halas, et jeerum-jeerum, nüüd ta peab mind selliste küüntega paar nädalat välja kannatama. Tuhkagi, üks õhtu metallitöökojas tegi maniküüriga 1:0 :D
Inglise Cosmopolitan meeldib, reklaamin seda tihtipeale kui oma inglise keele parandajat ;)
Niiet päris lost cause ikka pole.

Katu said...

oh ma olen pàris sònatu kohe sellest vannitoast ja kingariiulist ja puha.

muide, ma olen nòus, et kaks vannituba on ònneliku abielu saladus. meil on kaks vannituba ja yldse enam ei tea, kuidas yhe vannitoaga làbi ajama peaks.