September 21, 2008

Guilford Agricultural Fair

Vaga sympaatne laat. Alati on mingi country-star laulmas, lastele suur lobustuspark nagu ikka, igast sooki, alkoholi kull siuksestel laatadel ei serveerita, igast kunstitoolisi valjas on naputooga ja loomi igasuguseid, koogi ja moosi ja hoidise voistlus. Viimane ajab mind kaeblema sest kaua sa kaid ja kaed igast torte ja kooke jms aga suua ei saa? Korralagedus...

Kulm oli, vahemalt minul, aga elevandid ja muud siuksed paistsid taitsa rahulolevad. Uritasin loomadest pilte teha aga ma olen toesti erakorraliselt halb pildi votja.

Ma ei maleta kes see on aga ses kuurus on vesi sees. Taitsa veider oli katsuda.


Uhes hoones olid igasugu vanaaegseid masinaid, peamiselt pollumajandusest aga see oli uks huvitav gaasipliit. Vaata vasakut katt on nagu kraanikauss sealt keerad gaasi.


Ilus karvaline kana toug?!


Paris Puhvis Kukk :)


Ma motlesin et emale pakuks see taim huvi. Justkui kassisilm (?) aga vars on nii jame.


Suur kasututud raamatute muuk oli. Leidsin 5 kilo ok, 4 kg) raskuse veini raamatu kus vist iga viinamari kirjas. Muljetavaldav. Siis leidsin kuskilt kastist ules Architectural Digest'i sisekujunduse raamatud: traditsionaalne, california ja new yorgi disain. Otsisin muuja ules ja uritasin alla tingida hinnast, ja parast seda kui teatasin et olen poega pankrotis, saingi odavalt katte. Onu vaatas mulle veel hindavalt otsa ja teatas plastmassist kohvitassiga vehkides et koik suured tegijad on kunagi pankrotis olnud, voib olla et isegi mitu korda. Naiteks Howard Hughes. Tegelt ta vist motles Hershey sokolaadi tehase alustajat aga saime mottest aru. Lahkusime uksteisele edu soovides.

Soogist: soime ara jargmise: corndog (maisijahust sai viineri umber, kergelt praetud) Polish Plate: kiehlbasa, pierogi, ohtralt praetud sibulat, kartuli pannkook ja hakkliha-riis-tomatikaste kapsalehes; varsked ounasiidri ja kaneeli donughts, ja mina lopetasin ohtu suhkruvatiga. G naeris pidevalt kuna olin vist ainus taiskasvanu kes suhruvatti, suurt ja roosat, soi. Ja todesin suure kahju tundetundega et ei maitsnud samamoodi nagu varem. Kaasa lisab jole teaduslikult et Of course, it doesn't taste the same. It's a novelty item and the novelty has worn off. Vaatasin talle kergelt solvunult otsa ja teatasin et maitse pole sama kuna ma olen suureks kasvanud ja taiskasvanud kaotavad voime nautida osasid asju samamoodi kui lapsed. G pani kae mulle umber, jalutasime auto poole, uhes kaes mu raamatud ja teises sulav suhkruvatt. Meie taga tahise taeva taustal tegi varvilistes tuledes karusell tiire, lapsed kiljusid ja mina sosistasin: "... anna asu et ma iial suureks ei kasu......"

4 comments:

Trulla said...

Pliit on äärmiselt veider :P, kana näeb muidu väga kohev välja, ainult nägu (või see piirkond seal) on nagu oleks äsja Tysoniga deitinud... aga see kukk on viimase peal :P.

Ja see sarviline on ka täitsa armas :).

Hellik said...

Lill ja kukk ruulivad! Suhkruvatt, hmmmm sul on vist õigus, ma ei ole enam ammu söönud seda vatti ja sellepärast, et suured inimesed ju ei söö enam selliseid asju :P Äkki peaks katsetama, kas on sama maitse mis oli lapsepõlves....

liina said...

Ma pole vist kunagi suhkruvatti soonud ja ei tunne erilist huvi. Kull voin aga oelda, et kui omal laps(ed) majas on, siis on toeline teine lapsepolv - saab tanaval igast lollust teha (laulda, keksida, jne) ja keegi ei vaata imelikult :) (laps peab loomulikult momendil kaasas olema)

vernanda said...

oi kui nunnu post:)