September 12, 2008

Fashion Week - Finito.

Kallid lugejad, ma tahaks et fotokas kae parast oleks et saaks jagada teiega pilte minu jalgadest. Ma ei ole vist kunagi nii suuri ville nainud. G oigas kui mind eile nagi. Parema jala vaike varvas on uks suur vill.... Ilu ohvreid....

Eile arkasin vara ules, juuksed pestud, rullid sisse. Valjas oli hirmus jahe, nii et lopuks panin jaki selge ja cropped dark jeans. Sobranna laenas ulikalli Chanel-i koti mille ta oli kingitusena saanud ning uued kingad karmi kontsaga jalga. Valmis.
Laksin tegin poe lahti, sobranna oli nous seal paeva veetma. Paike tuli valja, higistasin oma jaki all. Laksin vandudes koju tagasi ja votsin ilma varukateta pluusi. Muidugi NY joudes oli paike pilvede taga ja jahe. Murphy law...
Rongis kirjutasin ules igasugu teemasid mida reporteriga ules votta. Vaatasin ule oma kommentaare kevade kollektsioonide kohta et paista moevallas teadja naisena.
Jalutan Malandrino poolt (ei votnud taksot et raha saasta, loe kommetaari villide kohta) ja aru ei saa kuidas ma jarsku mingi telgi ees seisan, trobikond tosist turvatyypi ulikondades ja hunnik paparatsosid. Hmmm, jalutan mooda aga piilun vaikselt et mis kus. Tuli valja et Calvin Kleini Spring 2009 kollektsiooni esitlemine. Parast tagasi tulles kaib hullem pildistamine, uhtegi celebritit ei paistnud aga socialite kull (naisterahvad kes rikkad ja agarad uritustel kaijad).

Malandrino juures kaib hullem moll, jallegi igast mehi ilukondades, kauneid naisi kleitides (kelle soeng on ikka juuksuri poolt). Kohtun reporteriga kes on vaga meeldiv, mainin et tunnen end alati luhikese ja paksuna siin. Ta naerab vastu et tal terve nadal siin olles siuke tunne. Kommentaarid hiljem kollektsiooni kohta pannakse kirja, mainin konsultatsiooni businessi ka ikka. Tund aega hiljem on tal vaja minna Calvin Kleini showle, jatame huvasti ja ta ytleb et loodab et saab minuga veel vestelda. Ei pari artikli kohta, sest tahan muljet jatta et olen vaga whatever....

Kliendil on vaja pidulikke kingi, metroo ja kahe jala abil saabun Bergdrofi viiendal avenuul. Turistid ja kohalik korgem klass. Osad naised naevad nii kaunid ja moekad valja et mul tekib taitsa kompleks. Surun Chanel-i koti ette ja marsin ules. Whatever... :)

2 korrusel valib naisterahvas kel huuled on mingisugust taidist nainud, toenaoliselt Restylane aga ilmselt liialdanud sellega, endale $3000 ohtukleiti. Ohkan. Kingakorrusel minust keegi valja ei tee kuigi konnin Manolo Blahniku kingaga ringi. Lopuks haaran uhest tuubist kinni et allooooooo. Palutakse istuda. Istun mingi pika-blondi-peenikese 20ndates prantslanna korvale kes oma boyfriendiga losutab poolpikali diivanil ja arutleb et kas osta roosad Valentino kingad voi mitte.



Onu toob mulle paari ja uritan jalga proovida. Naen oma ville esmakordselt ja onu kahku tombab proovisokid valja. Eri valuline oli neil korgetel kontsadel kaija. Pannakse sisse vaike pehme padjake, naevad vaga kaunid valja igastahes. Motlesin kusida et kas neil platusid on millega ma voiks koju kosserdada. Klient helistab taielikus paanikas et kas tal ikka on $600 kingi vaja ja nii kallis jne. Lopuks ostan ikkagi ara ja kui kassat otsin, onu vaatab hammeldunult otsa ja seletab et mina annan talle kaardi, istun ise edasi ja koik tuuakse mulle katte. Oeh.

Valjas moodun uuest celebriti paarist keda koik pildistavad, naen et mees ja naine aga ei viitsi isegi vaadata. Lonkan rongi poole, ostan ounapiruka ja libistan jalad kingadest valja.

6 comments:

Anonymous said...

oeh, olen ka sarnaseid momente yle elanud ja siis tahaksin istuda kuskil eestimaa metsas ja mustikaid korjata, kuulata sygise haali ja m6elda millegi igavikulisema yle kui olla udupeenes seltskonnas, aga noh, seda peab ka tegema, elu on selline.

Mari-Liis said...

Tere Puhvis Kukk,
Ma tahaks lihtsalt ennast sulle tutvustada, sest loen su blogi juba pikemat aega ja alati on, ausalt oeldes, mul kuidagi piinlik, et nagu piiluks salaja kellegi tuppa voi nii :) Elan ise New Yorkis ja tulin siia nyyd juba 7 aastat tagasi kooli. Igal juhul tervitan ja kui lubad, piilun su siirast ja lobusat blogi edasi ja elan su tublidele tegudele kaasa.
Mari-Liis

Triin said...

platut ei korva miski, eksju.

Hellik said...

Ma just ostsin täna endale Oliveri saapad (mitte poja saapad aga see firma noh :P), hullult naljakad ja siga mugavad. Ma ei suuda vist iial tippida mitu tundi vankriga mingi tikkkontsaga, enamus mu kinga garderoobist on täiesti firma märgist prii, odav ja madala kontsaga :) Naljakas ongi see, et ma tean rohkem titepoodide kaubamärkidest kui täiskasvanute!

vernanda said...

ma olen taht seda juba pikemat aega öelda, eriti alates Su putiigi 1. aasta sünnipäeva postitusest - et Sa oled ikka täiega tubli. ja niisama ei saavuta ega tule tõesti midagi. ma ei pea küll poodi, aga siiani olen ma kõik, mis elus kätte saanud, ikka peale mõningast rabamist. ja tunnet, et milleks see kõik:) niiet jõudu. lõpuks sai ikka ära öeldud:)

Puhvis Kukk said...

Anonuumne: minu igavikulised motted olid mattunud taiesti materiaalsete alla kui kadeda pilguga roosat kinga kaesin...

ML - alati on tore blogis uusi inimesi kohata! Sai alguses tehtud et soprade ja perega sidet pidada kuid nuud on lugejaid USAst Rumeenia Austriaaliani. Mis on hasti vahva! :)

V - aitah! Praegu on just tunne et uks samm edasi, kaks tagasi. Aga proovima peab. Aitah heade soovide eest!