January 31, 2010

PK ja country club

Tanu mu konsultatsiooni arile olen tutvunud mitmete vaga rikaste naistega ja osadega lahedasteks saanud, kolm naist on ilmselt sobrad terveks eluks. Nad on Oliviaga aidanud, mind kainud toetamas, peredega kulas kainud jne. Hasti toredad, normaalsed, saravad naised. Ning vahest ma unustan taiesti ara et me elame ikka kahes erinevas maailmas.

Soidan H-ga soppama (imelik on sobrannadelt raha kusida aga ta ise noudis et maksab) ja tuleb jutuks nende country clubi sisseastumis puuded. Country club on siis privaatne ja suletud klubi kuhu mitte ainult pead maksma (ja mitte vahe) et sisseasutda vaid sind peab keegi liikmetest sponsoreerima ja siis no intervjueeritakse sind et kas oled ikka paslik ja sobid nendele. Idiootne, eks ole, ma saan privaat klubist aru ja touslik nagu ma olen, kuuluks ise ka. Lihtsalt tundub esiteks nii vanamoeline ja teiseks ma pean maksma ja siis veel ootama et kas ma meeldib liimetele. Vauuuuu. Klubides on tavaliselt restoran, baar, suur bassein, ja mitmed spordivoimalused - tennis, golf, jne. Asuvad looduskaunis kohas, liikmetele tehakse uritusi ja lastele igast laagreid jms. Riiete kood on kah paris range, teksastes ei tohi (kuigi valgeid lubatakse suvel), meestel ikka kraega sark ja restoranis pintsak. Anyhow, H-i siis intervjueeritakse. Kusisin palju maksis (muuseas, mina olen voimatu, ma kusin pidevalt aga USAs nagu palju ei raagita et mis mingi asi maksis). Kas $30,000? Rohkem. $50,000? Rohkem. Ma nojatusin istmele tagasi sonatult. Mu vaikimine vist oli hukkamoistu tais, sest H kahku lisas et ta kaasa arile tuleb kasuks, kuna saab kliente sinna viia ja golfi mangima jne. Ja et meie mereaarne siin nii must (on kull tegelt) ja mujal basseinid tais, lastega nii tore minna. Et kull ma naen, kui ma oma kriitilise ilme ara kaotan, siis koos lahme suvel. Nii et naised (ja mehed?), PK peesitab coutnry club'is see suvi. Lahen oma katkise aknaklaasiga Hondaga, he-heee-heeee.

Soime naistega neljakesti ohtust ja utlesin et peame uue auto ostma mingi hetk, G on pikalt tool ja kui mul vaja kuskile minna on raske. Suuremad autod on paris kallid ja siis laks vaidlemiseks et kas Lexus voi BMW suured autod (SUV-id) on paremad ja kumma ma peaks ostma. Hehe.... Ning siis vaieldi et kumb country club nende laheduses on parem. Ma imesin vett sidruniga ja olin vakka. Ning siis kui toredad kirikud neil on. Mina, pagan nagu olen, tellisin seepeale kokteili. :) K teatas et sul kindlasti siiber ees, ma naersin et ma olen nii ajast ja arust, ei kai ma kirikus ega kuulu country club-isse.

Pean kull tunnistama, et nad ei pane mind kunagi tundma nagu poleks ma samavaarne, lihtsalt endal tekib vahest siuke paus. :) Ma pean tennise kahku ara oppima, muidu ei lahe kohe mitte. Utlesin et ma mangin badminton'i (kurjam mis see sona on, reketiga valjas mangid sule palliga?) aga jah see vaga popp ole.





6 comments:

K said...

Sulgpall.
Ja kuuli tõukasid sa ju ka täiesti edukalt :)

Puhvis Kukk said...

hehee ma pakun et country clubis kuuli toukamisega laineid ei loo aga voib olla peaks proovima....

Anonymous said...

ma tean kedagi, kes tennisega saaks Sin dvarsti aidata ;) liina

viki said...

Kas sa teed nalja, ma mõtlesin et need filmides nähtud country club´id on linnalegendid....teil vist õues vastutulev ei erista peale elukoha seda seisust, siin eestis on lausa pähe õpitud mingid brändid mida pead siis kandma ja siis oled tegija, mul õde on sellises seltskonnas...

Puhvis Kukk said...

L: Ma mingil tasemel oskan aga need naised on lapsest saati proffid, nagu Suusigi ilmselt saab olema. :)
V: ise motlesin ka et ehk vanematele inimestele aga et me polvkond sisse puudleb... Ja sestap mu kerge iroonia. Ja me kant siuke kallis ala, osades kohtades USAs neid niivaga pole. Osad brandid on populaarsed kyll jah, aga nii vaga ei raagita kel mida on, ei pole kombekas.

Nele said...

hehee, meenub film "Stepford Wives".
toeliselt rikkad inimesed vist ei proovi nii vaga naidata, kui rikkad nad on, on sellega harjunud, palju hullemad on wannabed, kes koigest vaest proovivad kuuluda sinna rikaste hulka ja elada seda eluviisi, ise seda vaevu endile lubada suutes.
ma tunnen vast yhte inimest, kes suudaks endale sellist liikmemaksu lubada ja see on meie firma CEO ehk president. ylejaanutele on see aga unistus, kuna keskmise ameerika pere sissetulek jaab vast sinna kuhugi 50 000 kanti aastas. monele on see aga nuusata nagu naha :)