Igavene korralagedus ehk Kalevi kupsised

Tassisin mina Kalevi tavalisi kupsised siis Eestist USAsse. Pakkisime oega hoolega et puruks ei laheks. Nii, koik selleks et saaks kupsisetorti teha. Uurin retsepte ja muudkui naen Selga kupsiseid - uldse ei tea mis need on. Ja iirisemaitsega? Condensed milk mis see eesti k on, selle maitsega ka! Koik tuttavad kes loevad, ma eeldan et teil natukenegi piinlik et mulle ei maininud mis kupsistest ma ilma jain. Aga noh, kupsis kupsiseks, tegin tordi ara, Vene poest domasnaja smetana kah. G tuleb koju ja umbusaldab. Parast seda kui tegin kalavoileivatordi (mis mulle maitses aga usakad tembeldasid selle fishwich-iks ehk fish + sandwich aga neile mitte) ta umbusaldab igast valgeid kandilisi ullitisi kulmkapis. Tegin solvunud nao ja utlesin et vagahea tort, eestlased maast madalast teevad ja mida ta siin endast motleb. G tunneb halvasti votab tuki ette ja oiiiii kui aeglaselt laheb. Aga neelab alla. Saan vihaseks et issandkullmisteemakuraditordi ule ja maitsen ka. Ja sulitan koheselt valja. Jumalast oudne maitse. Ma ei tea kas halvaks lainud aga maitses nagu pappkarp. Selga omi palun.

Lastest

Ma olen vahel nii stressis oma probleemidega et silm must peas ja nii vasinud-vaevatud-tige olemine kuni kohtad kedagi voi naed/loed midagi mis paneb kohe habi tundma kui loll olla voib ja mitte tanulik oma elu ule. Uks (umbne kull) naide:

Mommy and Me klassid, kus maksad $450 5 kuu eest et kord nadalas kaija lapsega ringis, 45 min ringi jooksmist ja laulmist ja mangimist jms. Emmed ja lapshoidjad, koigil, meie kandis vahemalt, LAITMATU pedikuur. Ka lapsehoidjatel kes tihtipeale immigrandid. LAITMATU. Emad vaatavad uustulnukaid pika kriitilise pilguga, lapsehoidjatel jumalast suva.

Anyhuuuu, kohtusin seal uhe emmega kes praegu 42 ja uhe-aastase poja ema. Nad olid kaasaga abielludes vaga lapsi tahtnud aga ei jaanud rasedaks. Arstid olid siis oelnud et proovigem kunstviljastamist ning kokku sai embruosid tehtud 100. Jargnes kumme aastat proovimist ja pettumust. Ei jaanud rasedaks. Mis on hammastav, mu arusaama jargi pannakse nii mitu sisse et lausa kaksikud, kolmikud tulevad. Ent tal ei midagi. Paari aasta eest haigla helistas et halloo, meil on 4 embriot jargi, mis teeme, kas viskame ara? Ara ei tahtnud visata ja proovisid uuesti ja motle seekord jai. Vaga armas tugev poisslaps.

(see raha mis sinna alla laks, ugh... pole mitte vaike. G teatas et kui ei jaa siis niimoodi pole ka motet aga ma motlen et tegelt kui ise pole ses olukorras olnud siis tegelt ei tea. ikka ligi kumme aastat proovida ja mitte jaada.) Siuke lugu siis. Et ikka positiivne ma motlen.

Sisekujundusest

Tutvusin uhe vaga armsa sisekujundajaga M.K. kes akitsi minuga koos tootaks. Peale vastava hariduse on tal midagi veel etemat ja see on rikas mees ja ma ei motle seda uldse halvasti. Sisekujundajana sinu enda maja on sinu koige tahtsam visiitkaart - ning raha laheb sinna hirmsasti, seega endal voi mehel peaks seda olema ja vot moistev peab kaasa kah olema. Mis on muidugi alati plussiks.

Nende praegune, hetkel siis kuues, maja on ehitatud 1930ndatel aastatel sama arhitekti poolt kes disainis Empire State New Yorgis ja ehitas selle maja endale suvemajana.




Toa otsas on kamin, millesse void sisse jalutada. Hammastav. Enam selliseid ehitada ei lubata aga kui on siis void alles hoida.




Minu lemmik - pantry. Ei teagi mis see eesti keelne tolge oleks, ei ole ju sahver. Ideaalselt oleks siis koogi korval vaike ruum kus oleks siis igast toiduained (pastad, jms mida varud ikka) aga ka koogimasinad mida igapaevaselt ei kasuta ja siis igast noud, kandikud, serviisid jms. Kuigi sellise toostuse juhul ma teeks selle koogiks ennem. Nii ilus. Masinad on liikuval riiulil nii et tombad valja ja teed. Kuigi, ma ei lahe ju sinna eraldi et midagi vahustada, see peaks ikka koogis olema. Olen nainud selliseid et on koogis ja kapiukse taga, kui vaja lukkad ules (just ules, muidu pole ruumi) ja tombad riiuli valja et kasutada.
Vaata detaile uste peal ja seda et tervele toale on selline rauast uks ette pandud.

Pildid parit: Color and Light Atelier

Kes otsib, see leiab.

Ma olen sopradelt kingiks saanud ja igast antiik/tai/kirbu poodidest ja turult otsinud antiik serveermisnousid: kannud, taldrikud, kausid jms. Enamik hobedast voi hobedaga kaetud. Noh, ideaalselt oleks sellised asjad polvkonnast polvkonda edasi antud ja puhade ajal siis valja voetud. :)

Aga ei saa oelda et sobranna poolt kingitud tema vanatadi hobe vahem armsam oleks. Ning ringi tuustida igast turudel mul meeldib. Viimase aja leid, mille ule hirm hea meel: terve komplekt (peaaegu et terve) hobega kaetud (silverplated) 1934 a nugade-kahvlite komplekt. Ja vahukoorena moosi peale: koik on graveeritud D tahega mis me perekonna nimi. Ja hinnaks: $45. YES!!!!





Nuud tuleb ara puhastada ja siis jaavad tanupuhi ootama, mil ma kahtlemata mainin niisama et oh need on me peres polvkondi olnud. :) Kergats!

Loosungitest

Mul on uks tuttav kes alati raagib ulivordes. Paike alati paistab, koik on ime-imeline, mina olen kalis-kallis-kallis ode, toit viib keele all, ahhh mis ohk.... Jne, jne, jne. Halba paeva temal ei ole. Minu teada. Lahutas hiljuti, kusisin murelikult et kuidas ta vastu peab. Vaatab etteheitvalt otsa ja utleb: Aga miks sa ei kusi kas ma olen onnelik? Kusisin. Vastus: Vaga. Ole roomus minu yle. Ja tuli valja et sai uue tookoha ka aga siis ytles et isver ma tean et ma olen fantastiline, aga ma ei tea kas ma suudan olla nii fantastiline nagu neil vaja..... Anyhow, mina vana kyynik loosungite najal ei aja ja mul taiesti on vahest paha tuju ja narv krussis. Aga see siin oli armas.

Take twelve fine, full-grown months; see that these are thoroughly free from old memories of bitterness, rancor and hate, cleanse them completely from every clinging spite; pick off all specks of pettiness and littleness; in short, see that these months are freed from all the past—have them fresh and clean as when they first came from the great storehouse of Time. Cut these months into thirty or thirty-one equal parts. Do not attempt to make up the whole batch at one time (so many persons spoil the entire lot this way) but prepare one day at a time.

Into each day put equal parts of faith, patience, courage, work (some people omit this ingredient and so spoil the flavor of the rest), hope, fidelity, liberality, kindness, rest (leaving this out is like leaving the oil out of the salad dressing— don’t do it), prayer, meditation, and one well-selected resolution. Put in about one teaspoonful of good spirits, a dash of fun, a pinch of folly, a sprinkling of play, and a heaping cupful of good humor.

Vahem on rohkem

ehk less is more. Muidugi ei kai see kingade, sokolaadi ja karvaliste asjade suhtes. Oleme moistlikud ikka. Voi ornuseavalduste kohta, eriti kui oma lastelt/kaasalt. Aga asjade ja inimeste suhtes, less is more.

Sugis on mul kiire aeg, igast konsultatsioonid jms ja argitan kliente enne kokkusaamist suurpuhastust tegema. Et kui sa ei ole pluusiga 2 aastat kainud, anneta kellegile voi viska ara. Sama kaib t-sarkide suhtes, ei pole vaja 15 samasugust t-sarki/puksi/seelikut. Ei saa salata, mul on asju mida ei raatsi ara visata. Naiteks see motetult suur dressipluus mille G mulle laks ostis kui olime dinner'il ja kulm hakkas. Istub riiulil ja ilmselt jaabki. Koristamisega on muidugi see hada et niipea kui mul koik organiseeritud, Olivia hakkab massama ja mone hetkega on mu toovili kadunud.

Ning samamoodi, kuna aega-kannatus on vahem, kehtib ka inimeste kohta. Mul on Eestis 4 ja siin 3 sellist sobrannat kes on paremad kui antiik Rolex. Vaartust uhesonaga raske maarata ja lahevad aina kallimaks paremaks ja sobivad koigega. Aga tekib ka muidu sobrannasid ja ma avastan et kappide sorteerimisega teen sama suhetega. Voi olla hoopis Oliviaga juhtunu aitas otsi kokku tommata. Kui sa mul helistad paev parast seda kui haiglast valja sain et oma katsikute teemal hadalda (milleni 1.5 kuud), siis kui motekas sa mu elus oled? Kui sul tekib kusimus et miks me sobrad oleme, siis traagi valja. Nagu mu hea sober H ytles: You have got to get rid of the crazies. Aamen. Less is more.

Ai pole ara kadunud...

Olivia nimelt jai tagasi tulles haigeks, siis korvapoletik ning koheselt haigeks jalle ning lopetasime traumapunktis (ER) ja jaime haiglasse. Hapniku tase oli veres liiga madal ja torud mis kopsu lahevad olid paistes. Hirmus hirmus on enda last naha nii apaatsena ja nii et ei joo ega soo ja vaevu hingab. Ja kui arst tuleb et peate haiglasse koheselt saama, muidu Olivia ei pea vastu?!?! Nutsin husteeriliselt seal arsti juures, magamata ood kah ja nonda siis oeldakse. Murjam pidas vastu ja murgeldab praeguseks kodus, hingamisaparaati kasutame vahem ja vahem.

Ja kuigi endale tundus ja oli see suur sokk, me korvalpalatis oli ema sama vana poisiga kel sunnist saadik vedelik sees ei pusi. Oksendab koik valja ja arstid ei tea mis viga. Nii et perpektiiv on, ma leian, iga asja juures eriti kasulik asi. Aa ikkagi oli hasti hirmus...

Sugis