Olivia nimelt jai tagasi tulles haigeks, siis korvapoletik ning koheselt haigeks jalle ning lopetasime traumapunktis (ER) ja jaime haiglasse. Hapniku tase oli veres liiga madal ja torud mis kopsu lahevad olid paistes. Hirmus hirmus on enda last naha nii apaatsena ja nii et ei joo ega soo ja vaevu hingab. Ja kui arst tuleb et peate haiglasse koheselt saama, muidu Olivia ei pea vastu?!?! Nutsin husteeriliselt seal arsti juures, magamata ood kah ja nonda siis oeldakse. Murjam pidas vastu ja murgeldab praeguseks kodus, hingamisaparaati kasutame vahem ja vahem.
Ja kuigi endale tundus ja oli see suur sokk, me korvalpalatis oli ema sama vana poisiga kel sunnist saadik vedelik sees ei pusi. Oksendab koik valja ja arstid ei tea mis viga. Nii et perpektiiv on, ma leian, iga asja juures eriti kasulik asi. Aa ikkagi oli hasti hirmus...
kalli-kalli
ReplyDeleteTore, et Olivial parem on kuigi hirmus kuulda, et selline olukord la"bi elatud.
ReplyDeleteTervisi ja kallisi teile siitpoolt!
Väga hirmus jah. Ma juba tean, kaks korda Olksiga haiglas olnud (korra mingi müstiline valu, mis vist oli hammastest ja teinekord see va larüngiit, mis lapsel hinge kinni tõmbab). Igati vastik kogemus igas mõttes. Kuid väga hea, et teil nüüd jälle parem!!!!!!!!!!
ReplyDeleteAitah ja kallisid vaga vaja. :)
ReplyDelete