October 26, 2010

Lastest

Ma olen vahel nii stressis oma probleemidega et silm must peas ja nii vasinud-vaevatud-tige olemine kuni kohtad kedagi voi naed/loed midagi mis paneb kohe habi tundma kui loll olla voib ja mitte tanulik oma elu ule. Uks (umbne kull) naide:

Mommy and Me klassid, kus maksad $450 5 kuu eest et kord nadalas kaija lapsega ringis, 45 min ringi jooksmist ja laulmist ja mangimist jms. Emmed ja lapshoidjad, koigil, meie kandis vahemalt, LAITMATU pedikuur. Ka lapsehoidjatel kes tihtipeale immigrandid. LAITMATU. Emad vaatavad uustulnukaid pika kriitilise pilguga, lapsehoidjatel jumalast suva.

Anyhuuuu, kohtusin seal uhe emmega kes praegu 42 ja uhe-aastase poja ema. Nad olid kaasaga abielludes vaga lapsi tahtnud aga ei jaanud rasedaks. Arstid olid siis oelnud et proovigem kunstviljastamist ning kokku sai embruosid tehtud 100. Jargnes kumme aastat proovimist ja pettumust. Ei jaanud rasedaks. Mis on hammastav, mu arusaama jargi pannakse nii mitu sisse et lausa kaksikud, kolmikud tulevad. Ent tal ei midagi. Paari aasta eest haigla helistas et halloo, meil on 4 embriot jargi, mis teeme, kas viskame ara? Ara ei tahtnud visata ja proovisid uuesti ja motle seekord jai. Vaga armas tugev poisslaps.

(see raha mis sinna alla laks, ugh... pole mitte vaike. G teatas et kui ei jaa siis niimoodi pole ka motet aga ma motlen et tegelt kui ise pole ses olukorras olnud siis tegelt ei tea. ikka ligi kumme aastat proovida ja mitte jaada.) Siuke lugu siis. Et ikka positiivne ma motlen.