Ma olen vahel nii stressis oma probleemidega et silm must peas ja nii vasinud-vaevatud-tige olemine kuni kohtad kedagi voi naed/loed midagi mis paneb kohe habi tundma kui loll olla voib ja mitte tanulik oma elu ule. Uks (umbne kull) naide:
Mommy and Me klassid, kus maksad $450 5 kuu eest et kord nadalas kaija lapsega ringis, 45 min ringi jooksmist ja laulmist ja mangimist jms. Emmed ja lapshoidjad, koigil, meie kandis vahemalt, LAITMATU pedikuur. Ka lapsehoidjatel kes tihtipeale immigrandid. LAITMATU. Emad vaatavad uustulnukaid pika kriitilise pilguga, lapsehoidjatel jumalast suva.
Anyhuuuu, kohtusin seal uhe emmega kes praegu 42 ja uhe-aastase poja ema. Nad olid kaasaga abielludes vaga lapsi tahtnud aga ei jaanud rasedaks. Arstid olid siis oelnud et proovigem kunstviljastamist ning kokku sai embruosid tehtud 100. Jargnes kumme aastat proovimist ja pettumust. Ei jaanud rasedaks. Mis on hammastav, mu arusaama jargi pannakse nii mitu sisse et lausa kaksikud, kolmikud tulevad. Ent tal ei midagi. Paari aasta eest haigla helistas et halloo, meil on 4 embriot jargi, mis teeme, kas viskame ara? Ara ei tahtnud visata ja proovisid uuesti ja motle seekord jai. Vaga armas tugev poisslaps.
(see raha mis sinna alla laks, ugh... pole mitte vaike. G teatas et kui ei jaa siis niimoodi pole ka motet aga ma motlen et tegelt kui ise pole ses olukorras olnud siis tegelt ei tea. ikka ligi kumme aastat proovida ja mitte jaada.) Siuke lugu siis. Et ikka positiivne ma motlen.
kas seal teie kultuuris ongi see, et muudkui vaadatakse ja võrreldakse? või olen mina nii teistsugusest maailmast... pole minu asi milline pediküür või maniküür või mis seljas, millega sõidab või kus elab... aga USA yhiskond on vist selline.. äkki siin ka, ei tea. minu tutvusringkond kyll pole selline... lihtsalt väike tähelepanek :D
ReplyDeleteaga tugevad närvid peavad olema. mu tuttavatel on vist 4 korda tehtud ja kõik luhta läinud. naise sõnul on ravi kõikse raskem, hormoonid möllavad ja muud kõrvalnähud, hiljem ka pettumine... kahju sellistest inimestest. ise ilmselt lapsendaksin ja teeksin mõne lapse sellega õnnelikuks.
Mmm, ma ei saaks oelda et Eestis ei vaadata/vorrelda. Ja pealegi see siis nagu minu tahelepanek et koigil laitmatu pedikuur. :) Klassivahed on siinkandis taitsa olemas. Aga see pole USA ju terviklikult, see siin vaike rikas kant kus omaette kombed. Paar tundi siit soita, on taiesti teine ohustik.
ReplyDeleteHormooni ravi on rame, olen nainud seda uhe tuttava peal. Ja lapsendaks isegi, ent taitsa saan aru sellest tugevast tahtest enda last saada.
jaana - ei ole sugugi nii.
ReplyDeletemina tunnen ennast siin naiteks palju vabamalt kui Eestis.
mitte kedagi ei koti, mis sul seljas on voi ei ole.
meie elame nn lihtsamas kandis, kus lihtsad inimesed ja mina olen siin kindlasti yks paremini ja viisakamalt riietuv inimene :)
mitte et keegi seda markaks, sest toast autosse, autost tuppa.
tool on meil ainult minu ylemus, kes beibe, iga paev erinev kostyym ja kingad ja ehteid-kulinaid tais, kuid isegi temal pole kunstkyysi.
see on jah see nn upper-class ehk siis rikaste seltskond, kus vaadatakse ja peab nn vastama tasemele. siin on ka selliseid kante ja selliseid eestlasi.
seal maailmas valitseb valine sara.
seest aga koik suht tyhi ja mottetu.
et aga mitte olla liiga karm - on ka palju heal jarjel rikkamates piirkondades elavaid inimesi, kes ei ole selliseid ja kes on vaga toredad ja normaalsed inimesed :)
Ma jaan taitsa nousse. Ja tean osasid naisi siin kandis kes on suht motetud aga samas tean vaga rikkaid 4 lapse emasid kes pidevalt on kuskil midagi tegemas: kirikus, hooldekodus, lastekodus, kodutute keskuses. Nii et koike jagub.
ReplyDeleteJa tegelt, mu arust on see inimese loomus vorrelda.. Kui mitte kotti voi pedikuuri siis kas maja, autot, aeda, figuuri, uut panni voi vannituba.
Kahjuks on kehavälise viljastamise juures tihti nii, et proovid aastaid, aga ikka ei midagi. Polegi oluline, kui palju neid viljastatud munarakke sisse pannakse (ehkki kaks on levinum variant). Kümme aastat seda tralli on küll kujuteldamatu. Ühelt poolt hormoonid, aga teisalt just kibe pettumus, kui ei õnnestu...
ReplyDeleteLapsendamine kõlab hästi küll, aga sealseid reegleid arvestades (ja Eestis justkui ei olevat "vabu lapsi" ka piisavalt) pole ka see teabmis hõlbus lahendus. Lisaks on paljudel just konkreetselt lapse kandmise, sünnitamise ja muu sellise soov emakssaamise juures.
Selles, et ennast taolisse olukorda panna niisamalihtsalt ei õnnestu, on sul muidugi õigus.
Pane kinnised kingad, siis ei näe keegi kas sul on laitmatu pediküür või mitte.
ReplyDelete@Luize: kahju kull et lapsendamine nii raske. Sunnitada voib igauks aga lapsendamine on selline ettevotmine.
ReplyDelete@pagulane: kingadega mattide peale kus lapsed ringi roomavad ja mangivad siin kandis kull ei lasta.
Mina sain oma Elu Õie IVFiga. Esimene katse õnnestus. Teine läks luhta, kolmas riigitoeline on veel kasutamata. Ikka parem kui lapsendamine. Vähemalttead, kelle geenid ja kellest saba-sarved päritud. Süstimine on jäle, hüper ka, aga lähenesin asjale "lehmi seemendatakse, mis seal vahet".
ReplyDelete@Anuise: Naersin kova haalega kui lugesin, vaga rahulik suhtumine.
ReplyDeleteEks see ole raske protsess, nii emotsionaalselt kui ka fuusiliselt. Ning ega lapsendaminegi lihtne pole. Peaasi et onnestus. Uhel kliendil oli aastate viisi et jai rasedaks (kas ise voi IVF-iga) ja siis kukkus ara. Isegi ei maleta kui mitmeid jarjest. Lopuks lapsendasid. Valus oli vaadata kull. Kalli.