January 16, 2011

Emaks olemisest - Amy Chua


Nii meie kandis on suur skandaal. Nimelt uks Yale Law professor, Asian-American naisterahvas Amy Chua kirjutas raamatu kuis tema lapsi kasvatab. Raamatu labiv mote on see et ameeriklased hellitavad oma lapsi, kellest saavad saamatud ja isekad taiskasvanud, aga vot aasiast parit lapsekasvatus ei pane rohku sellele mida laps tahab, kasvatab karmilt aga saavad andekad, distsiplineeritud inimesed. Nonda.

Enne kui ma lahkan teemat, pean jallegi juukseid valja tombama ja korisema et kuidas kuidas kull on voimalik votta 307 miljonit inimest ja oelda et vot ameeriklased kui uks mass teevad nonda? Ahhh? Eestlasti 1.5M ja tean vaga vaga erinevad peresid ja lapsekasvatus viisi. Olen elanud 6 osariigis ja voin kinnitada et koik osariigid olid erinevad ja alati on linnarahvas nats teistmoodi kui maarahvas.

Nondaks. Amy Chua lapsekasvatamise meetodid: ytles vanemale tytrele et ta on "garbage" (prygi). Noorema nukumaja ahvardas maha poletada ja ei lasknud tal enne WCsse minna kuni oli oppinud ara kuidas klaveril rasket kompositsiooni mangida. 7 ja 4 a laste tehtud sunnipaeva kaardid viskas neile nakku tagasi ja ytles et eeldab paremat neilt. Jne. Sunni, ahvarda, noua ja kui vaja siis naljuta kuni lapsed saavad aru et nende ulesanne on veni, vidi, vici. Perfektne peab olema ja jutul lopp.

Tean mitmeid ulunoudlikke emasid kes lapsele rihma andsid, kritiseerisid pidevalt, vordlesid teistega ja valjendasid oma pettumust kova haalega. Ei toimi selline kasvatusviis, lapsel tekivad alavaarsuskompleksid ja nork enesehinnang millega taiskasvanuks saadeski veel voideldakse. Samas, ei leida midagi kiiduvaarset nendes emades kes last kunagi ei distsiplineeri, see no printsessi-kultuur ja uhinen Chua'ga et see kuidas osades USA koolides koik lapsed on alati voitjad (auhind 17 koha eest?) on totter. Ning see surve "hea ema" olemiseks ja mis see koik tahendab, voib vahest liig olla. Olen kohanud ka vaga palju vanemaid siin kes lapse tulevikku plaanivad juba varasest ajast ette. Ja see ei ole ainult valged, ulema klassi ameeriklased. Uhes oma magistriklassi loengus nagin uhte african-american naist cv'd kirjutamas ja ta seletas et teeb seda on 5 a tytrele!!! Kui naersin selle peale, siis solvus ja ytles et no vaatame kui kaugele sinu tutar jouab. Me majaomanike lastelt kooli minnes (erakooli kull) kusiti keelteoskust, huvisid, heategevusega seonduvat jne.

Vaga palju on teda kritiseeritud, muidugi, ent vast koige rohkem teiste aasia-aameriklaste seast. Enesetappude arv APA (asian pacific american) seas on uli-korge. Samuti teraapia arved. Ja seda perfektset last nonda siis kirjeldada et saab ainult 5 ja mangib viiulit/klaverit vms ideealselt - noh, minu jaoks see onnelikku ja edukat inimest kull ei kirjelda. Chua rohutab et practise, practise, practise makes perfect ja see on oige. Kui kaed neid ulitegijaid kalverimangijatest kuni golfigeeniuse Tiger Woods'ini valja, enamus alustas vaga vaga noorelt ja keskendusid sellele. Chua keelas tytardel ka mangimise kui sellise ara (no playdates - saad kokku teiste omavanustega ja mangid kellegi majas, no sleepovers - padjaohtu, su tutre sobrannad tulevad ja koik mangivad ja siis magavad elutoas voi kus, noortel ponev).

Ema ei saa ega peagi sobranna olema, ning nonda ei saa et lased lastel teha mis iganes peaasi et nad sinu peale tigedad ei oleks ja rahu oleks majas. Aga nonda et ahvardad (voi veelgi hullem, peksad rihmaga teismelist tutart), pressid valja, ja monitad on minu arust taiesti mentaalne ja ei arenda last vaid ilmselgelt vihjab sellele et emal endal on tugevaid psuhholoogilisi probleeme.

Mina plaanin oma lapsed nonda ules kasvatada et nad teavad et nad on armastatud. Et meil on nende jaoks aega ja tahtmist nendega olla. Et ma tahan paljusid asju nende jaoks - keelte oskust, tantsimise voi baletti ringi, sporti, lugemist jms aga kui neile ei meeldi, siis nad ei pea kui nad on proovinud. Ent kui nad on valinud midagi, siis nad peavad selle kallal tood tulema. Miski ei tule niisama ja kergesti. Ma ei oota et nad esimeks tuleks aga ma ootan ja nouan et nad toesti vaga prooviks ja annaks oma parima. Eeldan sama ka endalt.

5 comments:

Triin said...

Ma nüüd kasvatusteadlasena ei hakka üldse midagi Amy Chua kohta arvamagi! Ja siinkohal meenub, et lubatud infot pole ma sulle saatnud, teen seda;)

Nele said...

lapsekasvatamise teema on vist selline, mille yle voib loputult vaidlema jaadagi :)
ning noustun taiesti sellega, et see yldistamine, et KOIK AMEERIKLASED ON SELLISED VOI KOIK EESTLASED SELLISED, on vaga piiratud. Ameerikas esineb toesti koike. Kuid samas paljud ( ja ma ei taha siinkohal jalle yldistada ) ameeriklased elavad oma elu mingi nn ettenahtud ja paikapandud kava jargi. osade asjadega lahevad nad siin liiale, ning paljud tunnistavad seda ka ise. kohati ma siiski kahtlen ameeriklaste kaines moistuses, kuna kui mingit asja on neile syndimisest saadik sisse systitud ja pahe taotud, siis seda nad ka usuvad ja selle jargi elavad.
nn enda peaga kaine motlemine on nagu maha surutud. lugesin just pikka artiklit, kus kirjeldas, kuidas paljud vanemad lahevad lolliks oma laste trennidesse toppimisega ja juba vaga noorest peast pannakse lapsed taiskoormusega tippsporti tegema.
koike juhib konkureerimine ja voistlus. mulle taiesti vooras maailm. stressis on lapsed ja vanemad. mille jaoks see hea on, ma ei tea.
mina alles opin lapse kasvatamist. esimene on vist ikka nn proovikiviks. olen selle poolt, et laps peab natuke pingutama ja harjutama, enne kui alla annab ja teatab, et ei oska voi ei saa.
leian, et lapsele tuleb anda voimalus proovida erinevaid tegevusi, alasid ja siis hiljem kujunevad need nn tugevad alad ja huvid valja, mille juurde jaada.
last utsitama tagant peab natuke ikka. aasias on kultuuriruum teine.
mul on tookaaslane mees, kes parit pakistanist ja nende kultuuris on haridus number yks. samuti indias.
tal on sama vana tytar kui marleen, ta ytles, et kui ta laps ei taha koolitoid teha voi ei tee hasti, ta saab laksu. ma ei osanud midagi oelda selle peale. ta leidis, et see on taiesti normaalne. ta laps kaib kallis erakoolis, votab kalleid eratunde jne. muidu on ta armastav ja hoolitsev isa, oleme lastega koos ujumas kainud, laste mangimist ta pooldab. aga ta tahab, et ta laps jouaks elus kaugele. lapse ema tootab arstina ja kunagi vist kodus pole.
aru olen saanud nii palju, et igayks kasvatab oma last ikka nii nagu ise heaks arvab ja teistel pole midagi oelda.

pagulane said...

Lugesin katkendeid tema raamatust ja asi paistis lausa lapse ahistamisena. Ise veel juuraprofessor, peaks sadusi tundma!

pagulane said...

Vabandust, ikka "seadusi".

Karmen said...

Edukultuse raskeim vorm ütleks sellise kasvatusviisi kohta.