Ma olen ennem kurtnud et laulda tahaks aga ei oska, ja ilmselt koigil parem kui ei laula (no Oliviale ma ikka ohtuti laulan, kull vaga limiteeritud repertuaari).
Meil on vana antiik klaver mis Oliviale meeldib vaga, taob seda suure ohinaga ja muidu muusika fann, tantsib hoolega. Noh, motlesime et teeme siis muusikaklassi koos. Minu ettekujutus oli umbes selline et Olivia tantsib, mina istun teiste emmedega seina aares. Aga ei. Koik emad istuvad tihedas ringis ja laulavad ja plaksutavad/koiguvad/tantsivad rytmis. Muidu armas aga kui rutmi veel leiab siis viisipidamist mitte! Ja olen kahe hobekeele vahel kes toega naudivad laulmist, mina siis vaikselt pomisen kaasa. Ja koik laulud on koigile teada v.a. minule sest me ei kasvanud sama systeemis ules. No neile Entel-tentel kah vooras oleks.
Opetaja kordab et koik on musikaalsed jms ning kui tahaks kangesti vastu vaita, ei hakka teist kohe arritama. Onneks anti CD ja laulusonad kaasa et ma saan ka end kurssi viia. Ugh.
Oi, kui hõbehäält pole antud ja kohalikke lastelaule ei tea, siis tuleb NYC-i eestikeelsesse beebiringi tulla. Me saame nii kord kuus kokku Eesti Majas ja joriseme kõik oma metsapoole häälega Entel-Tenteli laule lisaks muule tegevusele.
ReplyDeleteAnna märku, kui huvi on, saadaks heal meelel rohkemat infot!
Oi kui armas et nii teete. Oliviaga veel ei kannata linna tulla, kui tal see lounane uinak vahele jaab siis uhh ja ei pusi pudeliski paigas, nii et tunnine rongisoit oleks vaevaline. Pole tegelt nii kaua kainud, nagin NYT artiklit verivorsti tegemisest...
ReplyDeleteNo kui ühel päeval Olivia valmis on, siis anna märku! Ootame teid igaljuhul:)
ReplyDelete