March 15, 2011

Sinipunaroheline vaikus

kas ei laulnud Henry Laks kunagi midagi sel teemal? Aniveis, ma postitused ei ole mitte vaga tihedad viimasel ajal kuna me ootame G'ga teist tutart juulikuus (Oktoober on lapsetegemise kuu me peres tuleb valja) ja ma tunnen end kui 70 a kel koik kohad valutavad ja liigesed haiged.

Ma motlesin et olen siuke tugeva kondiga aus eesti maanaine, asi mul need lapsed valja kanda ja sunnitada. Oliviaga oli suda paha jms klassikalised nahtused, nuud selle lapsega olid esimesed kolm kuud nii halvad et ma ei saanud kas diivanilt voi vannitoa porandalt ules. Teine semester moodub liigeste valu all ja tihedate krampidega pluss samad komplikatsioonid mis Olivaga, ehk siis platsenta vaga madalal. Nojahnoh. Iga ohtu koheselt 9ks voodisse ja nonda need kuud lahevad. Aga paeva lemmik osa on kui tunne beebi liikumist kohus. :)

12 comments:

mademoiselle said...

sini-heleroheline valgus, Gunnar Graps

LJB said...

Palju onne! Muidugi mitte selle parast, et paha on olla :)

kylli said...

Palju õnne teile!

Liigesevalu ja krampide vastu soovitatakse siinmail magneesiumi, eriti hea / tõhus pidada olema vedelal kujul, kelasin vms. Täpsemalt ei tea mõju kommenteerida, sest endal pole vaja läinud ja nüüd päris lõpus ilmselt enam ei lähegi.

Jaana said...

Oi, kui lahe uudis! Sydalmikud õnnesoovid! Mõttes sinuga ja loodame, et rasedus muutub sulle ka nauditavaks :)

P6rgukiz said...

Palju õnne nii õndsa seisundi puhul :)
Kuigi jah, mis õndsust seal ikka on, kui paha olemine kogu aeg kukil. Kuid siiski ;)

KETU said...

Palju õnne! Elasin su Olivia ootamisele ja sünnile ja pärastistele hädadele kaasa, loodame ikka, et teine tuleb kergem kogemus!
Kersti
Kahe poja ema

Puhvis Kukk said...

Aa Graps hoopiski.
Suur suur tanu koigile ja Kyllile kui ma oieti aru saan ka onnitlused (kerge kadedusega kyll). :)))
Kersti - ma ise ka loodan et vahem dramaatilisem seekord, Olivia ja tite korvalt pole seda paranemise aega votta. Sul siis kaks poega, mul 2 tutart. Meil akki jaabki sinnapaika, ma Jaanaga ei saa voistelda. :)

kylli said...

Kuule jah, Sinu vaevustest lugedes oleks ise nagu puhta õnnega koos - peale kasvava kõhu puuduvad kõik raseduse tundemärgid ja seda juba päris algusest saati.
Mul tegelikult juba viimased nädalad käsil, esialgne TA on 1. aprill :). Ma väga loodan ja hoian pöialt, et Sul seekord ikkagi kergem saab olema kui Oliviaga!

luize said...

Palju õnne, indeed!

Hellik said...

No nii jõuad järgi jah :))
PALJU ÕNNE!!!!!!!!!!!!
Aga jah mäletan veel hästi, et teine rasedus oligi nigu raskem, ju see tuleb sellest, et pead ju esimese eest ka hoolt kandma, ei ole nii et lebad vaid voodis ja ähid. Jaana-ga võistelda ei suuda mina kah, ta mul alati meelel kui ma hädaldama kukun, et vot see on ema, neli last ja ikka saab hakkama!
Aga pull värk, sul siis tütred muudkui ja näed mul poisid eks ole. Huvitav ju tegelt oleks, mis kolmandad lapsed tuleks :D

Trulla said...

Tõesti vahva uudis! Õnnitlen siitpoolt ka! Endal mul küll kulus 9 aastat, et üldse mõte selleni jõuaks, et võibolla nagu või ehk äkki veel üks laps tulla võiks. Vapper sinust igatahes! Jaksu!

Puhvis Kukk said...

Aitah koigile. Ma kardan et kolmandat meil ei tulegi, never say never aga akki jaab kaks.