Looking Back...

Koigepealt, armsad armsad lugejaid, aitah koikide julgustavate, lohutavate sonade eest ja virtuaalsete paide eest. See blogi sai tehtud et vanemad ja sobrad saaksid kursis olla me siinse eluga aga nuud on lugejaid ule terve maa. Ma ei ole kindel miks keegi seda blogi loeb, kas moe voi retseptide voi mu sarkastiliste kommentaaride tottu aga vaga positiivne ja rikastav on see kogemus olnud. Aitah!!!

Kuu vanuseks saab me tutar laupaeval ja ma olen heldinud toesti kui palju haid soove, kinke ja tahelepanu on vaike Olivia saanud. Tal on mitu isehakanud tadi kes ta toenaoliselt ara hellitavad. A toi Ralph Lauren-i tennisekostuumi 3 kuusele, kujutage ette nyyd. Vaga popp. Ilmselt saab sportlik piiga olema. :)H toi meile ohtuks suua - baguette, juustu, salat kalkuni BBQga, valge vein ja ploomikook. K ja T helistasid et mida mul vaja on, nemad kohe ostma minemas jne. Ning siis on Olivial paar tadi kes ei ole ei mind ega teda veel kohanudki kuid on talle kinki saatnud voi tahtnud saata - taiesti hammastav ja nii liigutav. Ok ma enam ei ohheta.... Loodan ise ent kunagi samamoodi universumisse head tagasi saata.

Ema tunne - tuli ule oo. Voib olla see et O hakkas magama 3.5 - 4.5 h oosel jarjest aitas kaasa - rahutu see uni vast on ja vahest haalitseb nii palju et ma ei saa magama jaada. Nuud ei taha ma teda kauaks uksi jatta, isegi issiga ja ootan vaga mil ta hakkaks mind ara tundma ja reageerima. Aga uhe kalli sain (kogemata kombel) ja minu suda kohe sulas. :) Kaisime arsti juures kuulmistesti tegemas ja arst utles et esmakordse emme kohta olen ma vaga rahulik. Ytlesin et arvestades koike muid probleeme mis tal olla voiks, kui uks korv ei kuule hasti, elame ule. Aga test laks hasti ja kuulmisega probleeme pole.