August 12, 2009

General stuff

Suvi on pea et labi, juuni sai veedetud diivanil magades ja lapse tulekuks valmistudes, juuli ja osa augustist moodusid beebiga tegeledes ja ongi sugis kaes. Olivia on nii nunnu, suurem jonnimine tundub et jai eelmisesse nadalasse (koik emad hoiatasid mind et nadal 5-6 on suurem karjumine aga parast seda on tunduvalt kergem ja toesti) ning puuab naeratada ja midagi oelda. Nentisime molemad G-ga et ilmselt saab olema voimatu talle midagi keelata sest niiiiiii.. armas laps. Nuud saan aru miks naised uuesti sunnitavad, ukskoik kui halb sunnituse kogemus. Viimasest raakides, pean vist jalle haiglasse minema kuna paar platsenta osa jaid sisse ja komplikatsioonid. Ohhh draama.... vaga ootan seda "haige" olemise loppemist.

Igastahes, suua olen teinud ja eriti kupsetanud aga koike ei ole jaadvustanud.

1. Vaga, vaga hea maasika magustoit blogist Hea Toit
http://maitsev.wordpress.com/2008/11/
Lihtne aga imemaitsev, ning vaga popp martiniklaasides serveerituna.

2. Ei tea kellele au selle retsepti eest anda. Mina leidsin ta Anni Arro esimesest kokaraamatust mis mul vaga meeldis. Ent kui teise sain ja labilugesin, leidsin mitmeid retsepte mida olin ammu kasutanud ja mis parinesid erinevatelt kokkadelt. Jain motlema, et kas nii sunnib ikka kokaraamatut "kirjutada" kui kasutad teiste retsepte? Me voiks ju koik nii autorid olla. Ma ei tea, olin pettunud kull. Loogiline et osasid retsepte on igas kohas tehtud aga osasid jalle, sona sonalt, kuidagi nork...
Igal juhul, salat on aus ja maitsev. Ideaalne kerge valge veiniga.



Mis iganes salatit alla (ma kasutasin arugulat kuna too niuke piprane), siis loigu peale virsik, prosciutto, parmesani ohukesed loigud. Piserda peale oliiv oli ja balsamic vinegar, nats pipart ning serveeri rostitud saiaga. Avokaadot voib ka lisada.

3. Aga kui midagi toekamat vaja - kergem variant Fettucini Alfredost mis teaduparast koorega.



Keeda misiganes pasta (spaghetti, fettucini jne). Asparaagus keevasse vette 3-4 minutiks, siis kulma vee alt labi et kupsemisprotsessi peatada ja loigu tukkideks. Pannil prae kergelt 3 kuuslaugu kuunt oliiv olis, siis lisa kas peekonit, sinki, kana vms, sega ricotta piimaga (voi vedel kohupiim), sega pasta ja ricotta segu, lisa asparaagus, parmesani juust ja peale basiilikut ning maitsesta soola-pipraga.

5 comments:

viki said...

Jama kuulda seda platsenta asja, aa saab korda :) Meil eestis kontrollitakse peale sünnitust üle platsenta ja tehakse vaade sisse ka, et sellist asja vältida.
Ära kuula mingeid 5-6 nädal teeb seda jne...lollus....mul on 2 last ja nad on täiesti erinevad!!!
Kuid hea kuulda, et sa taipasid ka selle rõõmu, miks me lapsi saame ja ei piirdu ühega ;)
Ma ka juurdlen, et milline tuleb kolmas, kas eelmiste kellegi sarnane või täiesti omamoodi, aga mul on täiesti erinevate iseloomude, kommete ja soovidega lapsed...vahel küll vihastad, sedasi, et sarv punane, aga samas on nad nii armsad, et ei vahetaks mitte millegi vastu. Kui aus olla siis on kõik me tuttavad ja pereliikmed ju ka samamoodi...kõikidel oma head ja vead ;)

pagulane said...

Head paranemist Sulle! Kummaline, et selline asi USA tervishoius
võimalik on, kus inimesed maksavad hiigelsummasid arstiabi eest. Eeldaks sellisel juhul, et töö on tip-top.
Aga retseptidega ongi nii, et käivad ringi, vähemalt Eesti toidublogides ja kokaraamatutes kasutatakse üsna piiratud hulk retepte, mida autorid omalt poolt natuke kohendavad (nt vahetatakse marjad või lisatakse muskaatpähklit vms). Tänapäeva kokaraamatud võluvad kaunite kunstfotodega kas siis valmistatud toidust või selle valmistajast. Müüakse rohkem imagot kui retepte ennast.

Puhvis Kukk said...

Olen ise ka pettunud, vabandavad kull et nii palju oli verd ei nainud aga just selleparast oleks voinud jargm paevgi uuesti kontrollida. Aga samas, olen kuulnud et naised on sest tulevast verejooksust surnud kuna pole oigel ajal jalile saanud, nii et hea et niigi laits?

vernanda said...

meil kontrolliti jah koju minnes. ma veel viskasin nalja meespraktikandiga, see punastas täiega. ta nimelt küsis midagi päevade kohta ja ma ütlesin, et see oli nii ammu, et ei mäleta.

aga ma teataval määral tunnen, et ma võlgnen selgituse, et miks ma loen Su blogi. ja ma ei oska seda eriti seletada. kuidagi kunagi sattusin ja jäin. mulle meeldib Su analüüsivõime ja samas oskus mitte liigseid üldistusi teha. ja naljad on ka naljakad (juhul, kui need ikka naljad on;), see on ka üsna oluline asi. ja niisama on ju ka huvitav, et kuidas järjejutt edasi läheb;)

Marit said...

tore, et maasikamagustoit meeldis :) Ise ootan väga suve ja aega, mil saaks EESTI maasikaid..lemmikud!!