ehk less is more. Muidugi ei kai see kingade, sokolaadi ja karvaliste asjade suhtes. Oleme moistlikud ikka. Voi ornuseavalduste kohta, eriti kui oma lastelt/kaasalt. Aga asjade ja inimeste suhtes, less is more.
Sugis on mul kiire aeg, igast konsultatsioonid jms ja argitan kliente enne kokkusaamist suurpuhastust tegema. Et kui sa ei ole pluusiga 2 aastat kainud, anneta kellegile voi viska ara. Sama kaib t-sarkide suhtes, ei pole vaja 15 samasugust t-sarki/puksi/seelikut. Ei saa salata, mul on asju mida ei raatsi ara visata. Naiteks see motetult suur dressipluus mille G mulle laks ostis kui olime dinner'il ja kulm hakkas. Istub riiulil ja ilmselt jaabki. Koristamisega on muidugi see hada et niipea kui mul koik organiseeritud, Olivia hakkab massama ja mone hetkega on mu toovili kadunud.
Ning samamoodi, kuna aega-kannatus on vahem, kehtib ka inimeste kohta. Mul on Eestis 4 ja siin 3 sellist sobrannat kes on paremad kui antiik Rolex. Vaartust uhesonaga raske maarata ja lahevad aina kallimaks paremaks ja sobivad koigega. Aga tekib ka muidu sobrannasid ja ma avastan et kappide sorteerimisega teen sama suhetega. Voi olla hoopis Oliviaga juhtunu aitas otsi kokku tommata. Kui sa mul helistad paev parast seda kui haiglast valja sain et oma katsikute teemal hadalda (milleni 1.5 kuud), siis kui motekas sa mu elus oled? Kui sul tekib kusimus et miks me sobrad oleme, siis traagi valja. Nagu mu hea sober H ytles: You have got to get rid of the crazies. Aamen. Less is more.
Absoluutselt päri.
ReplyDeleteEt siis less is more.
Punkt.
Nõus. Kiiret paranemist O-le ja pikka meelt Sulle ja vaata, et sa naisteajakirjade terviserubriike ei loe!! Helista/kirjuta/skype'i kui miskit küsida on;)
ReplyDeletenujah, mul on ka segatud tunded selles suhtes. on grupp, kellega sa pead kogu aeg metsikult suhteid hoidma. siis on grupp, kes nagu juurde tekib. ja siis neil omakorda on mingid vanad afäärid. vahel on elu keeruline.
ReplyDeleteaga lapse haigusega lähebki iga kord mõistus peast. minu oma oli seagripis sel ajal, kui eestis esimene laps sellesse ära suri, ja nendest öödest mäletan ma peaaegu iga minutit...
Isver. Ma ei kujuta ette, see oli/on nii hirmus haigus.
ReplyDeletenoh, nii ja naa. kindlasti mitte kõige hirmsam, ja kindlasti ei ole minuga nõus need, kelle lastel nii hästi ei läinud, kui meie omad. aga jah. emotsionaalne läbielamine oli küll vägev.
ReplyDelete