Sissevaatuslikult

Mnjah, lugesin siin aasta viimase paeva sissekandeid blogides ja inimesed nonna ilusasti ja luuriliselt kirja pannud selle aasta juhtumised ja mis nad koik oppinud on ja kuis see elu neid rikastanud on.

Ma istun siin kohviga, kurk ikka valus, mees tuli kell 2 oosel koju ja 6st laks tagasi, Olivia vaatab multikaid ja teate uhtegi tarka mottet ei ole. Ainus asi mis sellest aastast meelde jaab on Olivia. Ei noh, tegelt kolm asja voiks nagu siis esiletuua.

1. Mitte midagi uut enda kohta ei oppinud, kannatlikumaks ka ei hakanud (kuigi see mu iga uue aasta soov) aga leidsin et mind on sellisena nagu olen vaja. Vahemalt mu sopradele. Ning see on mu esimene mottetera: koigile sa ei meeldi. Raudselt koigile sumpaatne olla ei saa, ei ole voimalik ja ei ole ka vajalik.

2. Seda muidugi koik teavad et veri paksem kui vesi. Peret ja sugulasi, ukskoik millised, on ikka vaja ja nad annavad midagi juurde mida mujalt ei saa. Juured. Ei saa nendega, ei saa nendeta. Ning kui seda peret ja verd laiendada nii oeldes, siis sobrad on kulda vaart. Kui tead et sul on kuskil alati keegi ootamas, isegi kui ei raagi kogu aeg, aga miski soon jookseb sinust temani, hindamatu, kas pole?

3. Ma ei ole kunagi ema tahtnud olla, nuud ei kujuta ette et ei oleks AGA emaks olemine on, vahemalt minu jaoks, koige raskem too. Sest sa ei ole midagi sellist sellise tambiga varem teinud. Sellega on/oli raske harjuda et sinu tahtmised/vajadused absoluutselt olulised ei ole ja et kellegi eest on vaja hoolitseda 24 h paevas, 7 paeva nadalas... Ja kuidas tirib sind seest lohki kui midagi su lapsega juhtub ja kuidas jatkub seda ema urgset joudu paev-paeva, oo-oo jarele magamata, soomata haigevoodi aares istuda. Imeline. Absoluutselt imeline, aga meeletult vasitav. Aga eks nuud tekib new normal ja ajad pea ikka pinnale. :)

Mis ma teile soovin - et aega endale leiduks. Mitte sellist aega et raamatut loeks (pole seda tykk aega teinud), vaid et saaks tassi teed keeta, akna all istudes juua ja muusikat kuulata. Mehega jalutama minna ja suudelda nagu teismelisena (entusiasmi motlen, mitte tehnikat). Lapsega lossi ehitada. Ja endaga rahul olla.

Ilusat uut!