Pretty Woman

Mu viimase aja riietus: valge top mida raseduse ajal kandsin (kerge labipaas rindadele imetamiseks) ja sinised adidase luhikesed puksid. Voi pikkade varukatega suurem t-shirt ja teised sinised puksid. On ka olemas pikad mustad dressipuksid. Ning lisame juurde valitud kohtadesse okse voi piimaplekid mis O on valja sulitanud/oksendanud. Hambad on 10ks, vahest lounaks pestud ikka ja juuksed kammitud. Ja lohnaoli panen miskiparast kogu aeg peale. Inimeses peab koik ilus olema, ahh.....

O-ga jalutamas kaijes unistan sellest et kui mu koht ukskord "tagasi" laheb (muidu olen samas kaalus tagasi aga koht on ikka nagu oleks 4-5 kuu rase), O oo labi magab ja muidu on rahulik nii et me saaks lapsehoidja votta ja siis G ja mina saaks kohtingule minna. Muidugi olen selle aja peale juuksuri juurde saanud, jalad veel siredamaks ja uleuldse paevituse kah omandanud. No rabavalt kaunis ema, uhesonaga. Ning siis, nagu Tuhkatriinul, on rabavaid kauneid kingi ja kleiti vaja. Nagu see siin.....


Pilt parit http://sessileelopez.blogspot.com/

voi see...


Pilt parit kormoon.com

Kellele kuulub su keha?

Kas kuulume ainult iseendale voi kuulume sama palju oma lahedastele ja koigile kes meist hoolivad?

Minu sobranna ema suri 57 aastaselt kopsuvahki. Arst utles mida koik teadsid - 20 a suitsetamist..... Matus oli ilus - valgeid karikakraid, lahkunu lemmiklilli, igal pool. Abikaasa, naost nii nii hall, haua aares... Noor mees oli, voi vahemalt nagi liiga noor valja et seal seista ja oma naist matta. Paari paeva parast helistasin M-le et kusida kas ma saan kuidagi aidata. M pidas pausi ja siis utles: Tead, ma olen ema peale nii nii tige, ma ei suuda funktsioneerida. Tema suu tottu pole mul enam ema, mu isal abikaasat ja mu tadil ode. Ma olen nii tige, ma karjuks kohe. M polnud suutnud nutta ega ema leinata nende tunnete parast. Soovitasin siis emale posthuumselt kiri kirjutada kus ta siis saaks koik hinge pealt ara oelda.

Hakkasin motlema, et kui sa tead et suitsetamine luheldab (enamikel juhtudel) su eluiga voi vahemalt lisab hunniku terviseprobleeme, sama alkoholiga ning ka liigsoomisega (arterite probleemid, sudameatakk jne) ja me koik teame seda, kas sa oled siis vastustustundetu ja lausa julm oma lahedaste vastu sest mis sina labi teed, teevad ka nemad?! M-i ema, vaga malbe daam, oli korduvalt lubanud suitsetamist maha jatta aga ei suutnud (voi ei tahtnud), nii et kui parast mitmekordseid palveid nad nagid teda jalle suitsetamas rodul, pere andis alla.

Mu mehevennal on noor kaunis naine, 3 ilusat poega, omab mitmeid pitsarestorane ja on tugevasti ulekaaluline. Restoranis kaijes tellib pitsa ja lasanje. Ning lisab juustu peale. Auto on tais McDonaldsi tuhje pabereid ja sokolaadikomme. Igakord kui teema ules voetakse teatab et arst on oelnud et tema suda on tugev ja tervisega tal vahemalt probleeme pole. Kaks kuud tagasi kukkus too juures kokku, sudameprobleemid ja tosiselt suhkruhaige. Nuud soob rohtusid, peab ime dieete (ennem valtis rasva, nuud teatas et jahu jms ei tohi, muud voib). Abikaasa oli tal narvirapustust saamas haiglas, muust perest raakimata.

Alkoholi soltuvus on koige hullem minu jaoks sest oigustad endale samamoodi nagu sokolaadi soomist voi suitsetamist aga alkohol massab meeltega, samamoodi kui kehaga. Piisab paarist ollest et terve paev "vines" olla. Tekib vajadus hommikuse pitsi jargi et narve rahustada, kassiahastus, meeleolu-ja isiksusehaired jne. Ning kui sa juba soltlane oled, siis reeglina enda tahtejoud enam ei aita, peab abi otsima ning "valja" seda ravida ei saagi, peab 100% alkoholi tarbimise maha jatma. Alkohol suurendab depressiooni ja enesetappude riski. Ning suutunnet ja halba eneseolu "ravitakse" taas alkoholiga sest moneks tunniks aitab ja nii see ring keerleb.

Kas minu keha, minu luba ja pole teiste asi mida ma teen voi oled sa vastutav teiste inimeste ees kes sinust hoolivad? Nagu M utles, mu lastel ei ole enam vanaema ja mu isal abikaasat ja mu ema teadis et ta voib kopsuvahki saada, teadis et inimesed surevad sellesse ja ikkagi suitsetas. Ning lisas kibedalt et ju nikotiin oli meist koigist olulisem. Ja raske on sellele vastu vaita. Loomulikult M-i ema nii ei moelnud iga kord kui suitsu ette pani ent fakt on see - M-l enam ema ei ole. Suitsutoosi viskas M parast matuseid vastu majaseina. Sajaks vaikeseks killuks......

Looking Back...

Koigepealt, armsad armsad lugejaid, aitah koikide julgustavate, lohutavate sonade eest ja virtuaalsete paide eest. See blogi sai tehtud et vanemad ja sobrad saaksid kursis olla me siinse eluga aga nuud on lugejaid ule terve maa. Ma ei ole kindel miks keegi seda blogi loeb, kas moe voi retseptide voi mu sarkastiliste kommentaaride tottu aga vaga positiivne ja rikastav on see kogemus olnud. Aitah!!!

Kuu vanuseks saab me tutar laupaeval ja ma olen heldinud toesti kui palju haid soove, kinke ja tahelepanu on vaike Olivia saanud. Tal on mitu isehakanud tadi kes ta toenaoliselt ara hellitavad. A toi Ralph Lauren-i tennisekostuumi 3 kuusele, kujutage ette nyyd. Vaga popp. Ilmselt saab sportlik piiga olema. :)H toi meile ohtuks suua - baguette, juustu, salat kalkuni BBQga, valge vein ja ploomikook. K ja T helistasid et mida mul vaja on, nemad kohe ostma minemas jne. Ning siis on Olivial paar tadi kes ei ole ei mind ega teda veel kohanudki kuid on talle kinki saatnud voi tahtnud saata - taiesti hammastav ja nii liigutav. Ok ma enam ei ohheta.... Loodan ise ent kunagi samamoodi universumisse head tagasi saata.

Ema tunne - tuli ule oo. Voib olla see et O hakkas magama 3.5 - 4.5 h oosel jarjest aitas kaasa - rahutu see uni vast on ja vahest haalitseb nii palju et ma ei saa magama jaada. Nuud ei taha ma teda kauaks uksi jatta, isegi issiga ja ootan vaga mil ta hakkaks mind ara tundma ja reageerima. Aga uhe kalli sain (kogemata kombel) ja minu suda kohe sulas. :) Kaisime arsti juures kuulmistesti tegemas ja arst utles et esmakordse emme kohta olen ma vaga rahulik. Ytlesin et arvestades koike muid probleeme mis tal olla voiks, kui uks korv ei kuule hasti, elame ule. Aga test laks hasti ja kuulmisega probleeme pole.

Valikutest

Minu garderoob koosneb topidest milles lihtne last soota ja millest pole lugu kui igast plekke peale tuleb. Nii et ei midagi huvitavat voi glamuurset. Aga vahemalt nii hull pole veel lugu....



Eriti huvitav on see rindade ara tahistamine kleidil. Mnjaa......

Emaks olemisest. Jalle.

Ma luban et mu blogi ei muutu ema & beebi teemaliseks. Ainult. Hetkel on see kull koige aktuaalsem teema.

Ma kujutan ette et see ei ole poliitiselt koige korrektsem asi mida valja oelda, aga kui inimesed kusivad minu kaest lapse saamise kohta "Isn't this the most amazing/worth while/glorious thing you have ever done?", ma ei tea mida vastata. Uhele tuttavale utlesin et "I think it will be." ning naisterahvas vaatas mind kui tosiselt ebanormaalset ema. Lausa sokeeritult. Inimesed eeldavad et sul on selline sillerdav aura pea kohal ja onnis naeratus naol kuna sa oled nyyd ema. Ja ma ei tunneta seda aurat hetkel.

Arge saage minust valesti aru, ma armastan oma last. Ja ma olen kindel et mitte midagi ei ole vorreldav selle tundega kui su laps sulle otsa vaatab ja naeratab ning ema utleb. Ent alguses.... Tundub et koik mida ma teen paevast paeva ja oost oosse on imetan, vahetan mahkmeid, uritan gaasi valude ja jonnimisega tegelda. Lisa sellele veel juurde magamata ood (eile oosel 1 h magamist), kaasa pikad tootunnid ja endise elu n.o. kadumine, no ei teki sellist ondsat tunnet. Koik raagivad et maga kui laps magab, ei saa noh, olen proovinud. Ja et ara tee kodus midagi, puhka. Ent mingite koduste tegude tegemine annab mingi normaalsuse tunde tagasi. Hirmsasti tunnen puudust kaasaga koos olemise ajast, kasvoi rahulikust ohtusoogist koos.

Motlen ise et kui Olivia hakkab mind ja G'd ara tundma, pariselt meile naeratama ja natuke pikemalt magama, siis ma maandun nende puhalike, rahulolevate emade sekka kes ei joua ara raakida kuis praegune aeg on nende koige onnelikem.

I survived the first week.....

Hoiatan ette et jargnev on suhkoht igav ulevaade sunnist. Inglise keeles oeldakse et she is in labor (sunnitamas) aga labor tahendab ka too tegemist. Aamen.


G ja mina paar paeva enne sunnitamist.

Laps kutsuti esile, neljapaeval membraanid lahti ja reedel haiglasse tilgutite alla. Terve reedese paeva lamasin voodis, unistasin soogist (G, mu paastjaingel, toi mulle supivett) ja kakerdasin tilgutitega WC vahet. Parastlounaks oli 4 cm kaes ja valud suht tugevad, pakuti tuimestust ja kohklesin aga G ytles et ega sa ekstra kannatamise eest pluss punkte ei saa. Neli korda aeti noela selgroogu ja hiljem tuli valja et ikkagi ei loonud vasakule poole hasti sisse. Ughhhhh..... Enda arust olin hasti kursis sunnitus protsessiga aga oi, tegelikkus polnud ikka see. Esiteks, olin arvanud et kui tuimestus sees siis valu ei tunne, kas ei olnud hasti sees voi mis aga valud olid tugevad. Teiseks, keegi ei oelnud et hakkan heast peast varisema ule terve keha nii et hambad logisevad ja vasak pool oli krampis. Ode teatab et normaalne. Seda oksendamist ka ei oodanud et nii palju. Pandi tuimestust uuesti mis aitas moneks ajaks ja hiljem pidi uuesti panema sest keha lausa tombles. Vaene G, ma ei suuda otsustada kummal raskem oli.
Laupaeva hommikuks olin valmis aga laps nahtavasti mitte sest lukkasin 2.5 h enne kui Olivia valja tuli. Olin nii vasinud et tahtsin oelda kas ma saaks 5 min magada, miskiparast siuke meeletu vasimus oli peal. Ode korrutas pidevalt et Don't panic. Tahtsin nahvata (aga polnud joudu) et ma ei tee haaltki, mida ma sul paanitsen??? Ja siis karjub et lukka jalle ara lase tal sisse tagasi minna, lukka!!!!!!!!!! Logistiline markus: mil see ema nende tuhude ajal hingama peab, mina ei joudnud nii kahku sisse valja hingata kui nad tahtsid.

Filmides laps sunnib, pannakse emale rinnale, ema ja isa nutavad roomust ja suudlevad. Idull. Meie variant: G'l pisarad silmas, mina vaatan hammeldunult Oliviat - kas toesti minu seest tuli paris inimene? Taitsa paris? Ja nuud ma olen ema? Arst vaatab mind kahtlustavalt ja kusib et kas ma olen erutatud ja onnelik? Noogutan et teda rahustada. Muidugi olen, kurnatud aga onnelik, veelgi enam hammeldunud. Ema ja G olid lapsega, arst teatas mulle pettunult et platsenta ei tule valja ja siis hakkasid seda kasitsi eemaldama. Oi ei meeldinud kui ode jarjest kohu peale vajutas. See oli problemaatiline, lisaks oli veel komplikatsioone platsentaga, ning parast seda kui olin saanud Oliviat imetada, hakkas mul sisemine verejooks mida siis kokku lapiti 4 h. Oed ei lasknud Garyl vaadata, panid ta tooli istuma nii et ta mind nagi. Jallegi, ei tea kummal raskem oli. Jargmisel paeval olin haiglas kuulus, koik kaisid mul kinnitamas et tavaliselt nii raske sunnitus ei ole ja kuis mul jargmine kergem saab olema jne. Olivia oli kuulus kui uks suuremaid lapsi mis too nadalavahetus sundis. Teine laps kes iseseisvuspaeval sundis sai nimeks Liberty. Oeh. Rohkem tilguteid ja vereulekanne.

Esimene nadal oli magamatuse suhtes raske, mida oli oodata, ning nii hirmsalt mures et mil ma teda imetan, kas ma teen seda oieti, kas ta on kaalus juurde votnud mis kaotas, kas ta magab liiga kaua, jne jne jne. Siis kolmandal paeval saabus baby blues - nutsin ilma igasuguse pohjuseta. Ma magasin elutoas, G magamistoas sest muidu keegi ei saaks magada aga mingil pohjusel oli see mul nii masendav. Uks ohtu purkasin nutma Olivia kate vahel ja lihtsalt see et ma nonda tegin oli jallegi nii masendav. Hea oli teada et ligi 80% naistest on kergelt masendunud esimesel paaril nadal (osadel tuleb see masendus kull alles 3-4 kuu ajal). Kinnitasin endale et paev paeva haaval hakkab kergem. Ja on hakanud. Olivia on ilusasti sunnikaalu tagasi saanud ja rohkemgi. Piima on. Ta magab kauem ja ei taha enam iga tunni tagant suua. Eile laksime valja jalutama esimest korda. Olen enamuse kaalust kaotanud aga nuud on onneks soogiisu tagasi. Ning ma tunnen end Emana, suure algustahega, ja motlen et ma akki saan hakkama. :) Ma soovitan koigile neile kes tunnevad end vaikselt vee alla vajumas alguses, raagi oma sobrannadega kel lapsed. Siis tuleb meelde et hei, koik on sellega hakkama saanud, koik probleemid labi teinud ja ilusti vee alt valja tulnud. :)

Nuud jaan ootama Olivia naeratust, raamatute jargi alguses on see ainult refleks. Ja veel, et kui koik emad utlevad et uskumatu kui palju void oma last armastada, siis see on raudselt tosi. Aga lisaks juurde, et uskumatu kui palju void oma abikaasat rohkem armastada parast sunnitamist - G oli Oliviaga nii hea ja kuidagi naturaalselt tuli see talle ja siis maletan G'd oosel minu voodi aares haiglas seismas ja mind vaatamas. Muts maha naiste ees kes selle uksi labi teevad.

Armastus.

4 juulil 2:42 hommikul, Ameerika iseseisvuspaeval, sundis meie tutar Olivia Ella.



Olivia kaalus 3.69 kilo ja 53.3 cm. Ema ja isa on hasti vasinud aga vaga onnelikud.