Aastast 2009.

Lapsena sai maale mamma ja taada juurde soita vana-aasta ohtuks kus suur laud head-paremat tais, tadid olid kupsetanud ja kokanud, lastele olid kingid puu all ja enne keskood kogunesid koik maja ette teele kus jooksime edasi tagasi tadide-vanavanemate-vanemate kate vahele, uisutasime libedal teel ja vaatasime silmad ootusarevust parani kuis taevast valgustasid imelised ilutulestikud. Kaunis ja murevaba aeg.

Kas sa oled tahelepannud et me keskendume hirmsa hoolega sellele mida meil ei ole ja ignoreerime koiki neid asju millega meid on onnistatud. Tean head tuttavat kes taielikus depressioonis kuna tal on tunne et tema elu pole nii ponev olnud kui oleks voinud olla, pole nii palju reisida saanud, pole piisavalt eriline olnud jne jne ja oma angis jatab tahelepanemata kui tore pere tal on, kui armastav abikaasa, toredad sobrad ja kaunis kodu. Mitmed on raha puudumisel hirmsas masenduses ja nonda mooduvad puhad pidevas mis kull voiks olla aga pole kuna raha pole tahe all. Teised otsivad kaasat ja partnerit ja motlevad et kuna pole kedagi leidnud siis ehk neis probleem ja voib olla jaavad nad alatiseks uksikuks. Eks puhad toovad nukrad motted esile, laheb ju enesetappude arv alati ules puhade ajal.

Uks asi mis mul enda juures meeldib on voime natuke aega olla depressiivne aga siis end ules ajada, selg tolmust puhtaks raputada ja edasi minna. 2009 oli aasta mil meie suurte lootuste-ootustega ja me koikide saastude ja pangalaenuga rajatud pood laks pankrotti. Mil meie inventuur ara varastati ja mida tagasi ei saa. Tervislikel pohjustel ja ka monedel personaalsetel teemadel raske aasta. Ent Olivia sundis see aasta. :) Emaroll iseenesest ei tulnud aga tuli ja muutis mind moistvamaks, rahulikumaks ja kahtlemata onnelikumaks. Inglise keeles on utlus Count Your Blessings (ehk siis loe ule koik millega sind onnistatud on) ja toepoolest, seda on palju. Mitmeid inimesed kellega vaga lahedased ei olnud, pakkusid abi ja olid toeks. Ning kui vanadekodu kinkide jaoks abi palusin, olin hasti ullatunud kuidas koik vastasid jaatavalt. Raha meil pole, ent haid sopru on. Ja see blogigi on neid juurde toonud.... :)

Mida ma soovin teile koigile jargmiseks aastaks:
- olge head. Enda ja teiste vastu. Kui enda eest hoolt ei kanna, ei saa ka teiste eest hoolt kanda. Ara pane enda onne ja rahulolu tahaplaanile. Sul on vaid uks elu ja kes see muu sind onnelikuks teeb kui mitte sina. Ja katsu teha uks vaike hea asi paevas kellegi teise jaoks - saada email, kiri, naerata, aita vanatadil poes midagi ulemiselt riiulit katte saada, lase kellegil autoga soites tee peale tulla jne.
- hoia oma peret. Mitmedest blogides on rasked suhted perega labiv niit. Sugulasi valida ei saa, see on tosi. Ent veri on paksem kui vesi ja tihtipeale saavad probleemid alguse oma uhkusest ja egost ning siis see rullub lumepallina ja loppu ei tule. Ja jallegi, meil on vaid uks elu, kui te aastate parast raagite alles, olete kaotanud aastad mida tagasi ei saa.
- ole aus. Enda ja teiste vastu. Lepi sellega kes sa oled ja lepi sellega kes teised on. Teisi me muuta ei saa, vaid ennast ja mida vanemaks seda raskemaks seegi muutub. Tea mis sa tahad, mida sa saad endast anda ja mida vastu votta.
- armasta ja naita seda. Ameeriklased utlevad seda koige rohkem uksteisele ja kui tosine see olla saab kui pidevalt oeldaks, eks. Aga kui vaga harva oeldakse, on see siis parem. Ma ei olnud ennem oma taadale oelnud et ma teda armastan kui tal atakk oli. Ja voib olla ei olekski seda voimalust saanud. Nuud ma utlen seda igakord kui raagime. Ja ju ta teadis. Olen veendunud et peab utlema seda oma perele ja lahedastele. Mida paremat saab olla kui kuuled et keegi armastab sind, just sellisena nagu sa oled.




Armastusega,

Puhvis Kukk