February 16, 2010

Tasakaal

Feng shui ja muud filosoofiad ja ettekutsed organiseerima umbritsevat teatavad et puhas kodu, puhas mote/teadvus jne. Ning hakkasin motlema et sama koristamise pohimote kehtib tegelikult soprade kohta kah. Mitu sopra sul on? Facebook'i vaatad siis osal mu tuttaval on 389 voi 724 voi 214.

Sobrannad mul jaavad kolme lahtrisse
1. koige vaiksem ring - need kes teavad mind hasti, hindavad mind vaga ja on alati olemas. Kellega voib taiesti taiesti aus olla ja kes on sulle vajalikud ning sina neile.
2. keskmine ring - koike nad sinust ei tea aga suhtlete suht regulaarselt, kaite kohvil, aegajalt kulas ja olete muidu kursis uksteise eluga.
3. lai ring - tuttavad naised, aegajalt emailite, raagite maast ja ilmast ja noogutate muidu kaasa.

Muidugi sobrannad liiguvad uhest ringist teise aegajalt, eriti siis kui midagi juhtub. Voi mone jaoks oled sina lahedasem kui nemad sulle. Arrrritavad need no sobrannad kes on siis olemas kui neil sind vaja on, kas nou ja jou jaoks voi lihtsalt olana mille najal nutta. Ning siis kui saanud mis vaja, kaovad ara. Sinu elust aimu suurt ei ole ja vist vaga ei huvita ka. Arrritab.

Eks koikides suhetes sina saaja ei saa olla, vahest oled sa andja voi ainult andja. Aga koma kuna iga suhe nouab aega ja energiat ning mida vanemad seda vahem sind jatkub. Keskkoolis tekkis uusi sopru vasakult ja paremalt, nuud pere/karjaari/kodulooma korvalt enam nonda ei joua. Nii et vaagingi sopru nagu veiniklaase - on mora sees? on pohi kraabitud? kas sobib su teiste klaaside sekka? ja eemaldan osad.

Teen erandid kull vahest. Ma ei ole usklik naine. Pole kunagi olnud. Ma arvan et Jumalat kui sellist on vaja inimestel et mitte uksi olla, kui mitte kedagi ole siis keegi ikka on. Aga mulle meeldib moelda et universumis on mingisugune energia olemas, hea ja halb, ying yang, et kui midagi vaga halba juhtub, siis juhtub ka midagi vaga head et seda halba tasakaalustada....

Mul on sobranna kellega on vaga raske suhelda. Vaga. G on mitu korda oelnud et miks te suhtlete. Vaga palju kadedust ja vahest ka oelust. Aga, tal on oma pere kaotanud ning tal on elus vaga valusaid ja lausa koledaid asju juhtunud. Ning ma ei saa teda jatta, eriti kuna ta utleb et olen talle nagu ode ja pere eest ning et armastab mind nii kuis oskab. Ma usun et mina ehk mingil maaral saan natukenegi seda halba leevendada. Olen seda aastaid moelnud ja eile sain vaga sudamliku kone kus ta lubas teraapiasse minna ja tanas mind olemas olemise eest. Voib olla selle jargi saabki sopru moota - oled sa tanulik et nemad sinu elus on?

3 comments:

  1. Ongi ju nii,et sõpra tuntakse hädas.Olen vahel mõelnud,et kas ma aitan sõpra sellepärast,et mul on TEMAST kahju,või sellepärast,et ma siis tunnen ENNAST paremini,kuna olen teda saanud aidata...

    ReplyDelete
  2. Hmm, mul selline tunne siis kui aitan voorast. Et tunned ise siis end paremini. Sobrannade puhul on rohkem selline kohene kaitse reaktsioon - ma pean end usna ustavaks ja heaks sobraks - ja haid sopru rehkendan pere sisse.

    ReplyDelete
  3. Eh jah,selle peale hakkasin ma jah mõtlema siis,kui ma oma väga hää sõbra raskest haigusest teada sain.Tekkis tunne,et teeks kõik mis minu võimuses,et teda aidata.Samas ma sain ju aru,et MINUST ei sõltu enam mitte kui midagi.Mina ei saa tegelikult teda mitte kuidagi aidata.Kõik on aja küsimus.Siiski teadmine,et sõbrad on kõrval,tegi talle siirast rõõmu.Ja loomulikult ka minul oli siis kuidagi kergem olla...

    ReplyDelete