2 nadalat tagasi uhel ilusal ohtul kui olin just arbuusi soonud ja raamatut rahulikult lugenud ning sattisin end hambaid pesema taheldasin saherdust tunnet nagu oleks puksi teinud. Ent veri oli hoopis. G hakkas kahku arstidele helistama, helistas vist lapsearstile ennem kui oige katte sai ja verd muudkui tuli. Porandad said tais aga praktilise inimesena nagu olen hoidusin vaipadest eemale. Haiglas valmistuti juba keisriks ette ent onneks onneks jai veri pidama ja emakas oli kull arritet sellest verest ent kokkutombed aeglustusid ja uhesonaga koik rahunes maha. Jaeti haiglasse elu ule jarele motlema.
Kaks palatit kus varajased korgendatud riskiga emmed, teises oli sama kaugel (tol ajal 32 nadalat rase ema siis). Laupaeva oosel arkasin tema karjumise peale. Oudne oli. Motlesin et kus koik oed on, miks ta karjub nii kaua aga tuli valja et oed olid seal olnud. Lopuks lakski sunnitama. Valmistasin end ette et meil tule ka enneaegne laps, raakisin odedega kuis see toimub jne, tellisin paar enneaegse beebi riidekomplekti kah ara. Alati valmis, eks ole.
Puhapaeva oosel arkasin sellepeale (need kaks palatid kohe odede kesklaua korval) et kolaritest kuulutati - one patient in the emergency room right now right now right now....
Esmaspaeval tanasin tahelepanu eest ja palusin end koju saata. Kuna ultrahelis tuli valja et platsenta on mingi imekombel end korrale kutsunud ja tahapoole liikunud ning kuna elame haiglale nii lahedal, saadeti manitsuste saatel koju. :)
Kain nuud nadalas korras kontrollis aga siiani koik korras paistab olema, eriti beebil. Homme 34 nadalat ka mis paris viisakas. Ent mingi draama hetk peab ikka jaama. Eile haiglasse ultrahelisse minnes ei lastud sisse keerata, politsei kamandas et minge teisest sissepaasust. Soitsin sinna, hakkan sissepaasu poole soitma kui mingi ulikonnas mees hakkab karjuma et siia ei saa, tagurdage! Ja siis panin tahele et ukse ees helikopter. Ok parkisin ara, ikka ei lastud alla minna et peab helikopteri ara ootama. Usaldas siis et ema imikuga kriitilises seisus, helikopter hiljaks jaanud jms. Ootasin siis ara ja saatsin vaikse palve kaasa kui helikopter ules sai lopuks, et neil koik hasti laheks. Vot nonda.
Oh sa pisike, küll sul on alles rapsimist nüüd veel enne sünnitama minekut.
ReplyDeleteHoian jätkuvalt pöialt!
Kui juhtub varem, siis ei saa ka ennast sûûdistada. Minu pojatytar syndis 31 näd ja +2 päeva ja saab 1. juulil kolmeseks.
ReplyDeleteEmal midagi maksaga.
Kaunis tydruk, areng on aeglasem olnud.
Kaal oli 2200kg.
Tervisi!
Oi Ln, sellest kull kahju. Veidral moel osad sunnivad nii vara ja viga pole midagi, osad sunnivad pea et taisaegsena ja probleeme kui palju.
ReplyDeleteUks mu arstidest kes Yale'i haiglas tootab spetsialistina sel alal, utles et tema olevat 50 a tagasi sundinud 32 nadalal. Nii et mingi hetk kaob see arenguvahe kindlasti ara.
Hoian sulle kõvasti pöidlaid, et sul kõik ilusti laabuks ja laps synniks õigeaegselt. Kurb kohe lugeda, et mõni naine peab sellist vaeva nägema... Suured kallid ja pea vastu, lõpp pole enam kaugel :)
ReplyDeleteAitah Jaana. Oliviaga oli raske rasedus ka aga lapsuke ise sudis suure ja tugevana. Nii et loodetavasti laheb samamoodi ka selle lapsukesega.
ReplyDeleteOh jah, tõesti raske rasedus, aga iga kantud nädal on juba suur võit ja mine sa tea äkki pärast otsustab, et kõhus tegelt jube hea ja istub veel kaks nädalat ülegi :)
ReplyDeleteLootma ju peab parimat. Eesti naised üldjuhul pole nõrgad muide :P ja ega probleemid rasedusega polegi nõrkuse märk, vastupidi näitab et oled vapper eesti naine kes suudab ka raske rasedusega kenasti hakkama saada ;) (see eest lapsuke tuleb kindlasti super silmatera, muudkui magab ja sööb ainult!)
:))))) Ma uleuldse ei imestaks kui ta ule laheks nyyd omadega. Aga no see oleks ilmtore kui sooks ja magaks. Ja kui veel midagi nouda siis Olivia pealt vaadates, tuleks need krdi hambad, eriti silmahambad ja tagumised suured, kahku ja ilma suure valuta!
ReplyDelete