Armsad lugejad, mis on sinu lemmikud kohad, joed, pargid, kontserdid, kirikud, metsad, restoranid, toidupoed jms Eestis? Kuhu peaks tingimata minema? Ja kus peaks tingimata sooma? Olen aru saanud et Tallinnas on Mooni kohvik vaga popp ja Supelsaksad Parnus on toredad ja muidu eeskujulikud.
Anna nou, ole hea, et ma ei tassiks vaest G'd jalle vabaohu naidendit vaatama (Kalevipoeg) ja motlesin et saan tolkida aga olime siukses kohas et oudsalt kolas ja G loi kaega. 3 h kestis. Leigo suvemuusika selleeest oli hasti vahva kui Septembris seda ei tehta. Taevaskojas ja Otepaal on kaidud, saared kah vaisatud (koos vaaaaaga magusa koduollega). :)
Ette tanades,
Puhvis Kukk
July 19, 2010
July 15, 2010
Alzheimerist
Minu kallis mamma, mu isa ema, suri alzheimerisse 3 aastat tagasi. Ja "laks ara" juba ennem nii et kui mina teda nagin siis ta mind ara ei tundnud vaid kordas Kuhu need autod lahevad? jarjest. Sudant katki tegev. Ma ei saanudki head aega oelda ja talle oelda kui palju ta minu jaoks tahendas, kuidas keegi ei teinud ega tee sellised pannkooke nagu tema ja paljusid muid asju. Oliviat ta ka ei nainud.
Minu naaber on Fran (Frances) ja ta poeg David. Fran on 89 aastane ja alzheimeri patsient. David taiskasvanud lahutatud poeg kes elab ema juures. Fran on alati aias midagi koristamas ja tegemas, hasti armas on. David alati kaebab et ema kordab lugusid ja ei maleta enam kes ja mis, ent mina kordan lugusid ka ja ka malu on parast rasedust ara kadunud. Muidugi minul lihtsam, David tegeleb temaga paev otsa. Motlesin et kuna Fran on maiasmokk, siis viin ta kuskil kohvikusse. Kusisin Davidilt loa ja saime minna, David kull skeptiline et kui ta ara kaob, siis minu vastutada. Ta nii noder ka ei ole et laheb umbselt minema. Kaisime kohvikus Oliviaga, jalutasime rannas ringi ja Olivia sai kiikuda, vaatasime merd monda aega, soitsime vanade autode naitusest mooda ja kaisime hasti nunnus poes kus joulu kaunistused, halloweeni asjad ja muidu popid kuunlad-seebid-kotid ja muu suht kasutud aga nummid asjad. Hasti tore oli, Franile nii meeldis, ta polnud tukk aega sinna kanti saanud ja oli vanasti seal tootanud. Ja meil oli kolmekesti taitsa vahva, Fran kordas paari asja mitmeid kordi ja aeg ajalt ei saanud hasti aru mis ta oelda tahtis aga koik arvestades oli hasti tore kaik. Ja nuud tuli David kusima et mis me tegime, ema arvates soitsime me West Virginiasse. Ta ei maletavat midagi me kaigust. David kusis mis me tegime et nii emale meelde tuletada ja see kaik temast no malust valja tommata. Olin nats kurb aga siis motlesin et ehk on ok et ta ei maleta, ma tean et tal oli tore paev. Ja meil Oliviaga ka. Vaga loodan et leitakse ravim sellisele haigusele mis inimese n.o. ara varastab.
Minu naaber on Fran (Frances) ja ta poeg David. Fran on 89 aastane ja alzheimeri patsient. David taiskasvanud lahutatud poeg kes elab ema juures. Fran on alati aias midagi koristamas ja tegemas, hasti armas on. David alati kaebab et ema kordab lugusid ja ei maleta enam kes ja mis, ent mina kordan lugusid ka ja ka malu on parast rasedust ara kadunud. Muidugi minul lihtsam, David tegeleb temaga paev otsa. Motlesin et kuna Fran on maiasmokk, siis viin ta kuskil kohvikusse. Kusisin Davidilt loa ja saime minna, David kull skeptiline et kui ta ara kaob, siis minu vastutada. Ta nii noder ka ei ole et laheb umbselt minema. Kaisime kohvikus Oliviaga, jalutasime rannas ringi ja Olivia sai kiikuda, vaatasime merd monda aega, soitsime vanade autode naitusest mooda ja kaisime hasti nunnus poes kus joulu kaunistused, halloweeni asjad ja muidu popid kuunlad-seebid-kotid ja muu suht kasutud aga nummid asjad. Hasti tore oli, Franile nii meeldis, ta polnud tukk aega sinna kanti saanud ja oli vanasti seal tootanud. Ja meil oli kolmekesti taitsa vahva, Fran kordas paari asja mitmeid kordi ja aeg ajalt ei saanud hasti aru mis ta oelda tahtis aga koik arvestades oli hasti tore kaik. Ja nuud tuli David kusima et mis me tegime, ema arvates soitsime me West Virginiasse. Ta ei maletavat midagi me kaigust. David kusis mis me tegime et nii emale meelde tuletada ja see kaik temast no malust valja tommata. Olin nats kurb aga siis motlesin et ehk on ok et ta ei maleta, ma tean et tal oli tore paev. Ja meil Oliviaga ka. Vaga loodan et leitakse ravim sellisele haigusele mis inimese n.o. ara varastab.
July 13, 2010
Be Present, Be Thankful
Blogi pidamine ja teiste blogide lugemine on veider phenomenon. Anonuumne tegevus suht koht, ja kuigi sa pole blogi kirjutajat kunagi kohanud, ometi tunned nagu teaks teist. Iseloomu, eelistusi, peret, kodu. Blogist saab lausa veider time capsule kuhu lootused/ootused/motted/soovid kirja pandud.
Uhe blogi kirjutaja, noor ja ilus naine, sisekujundaja, kahe armsa vaikse lapse ema suri traagiliselt paar paeva tagasi. Autoonnetus, tuli Atlantast antiik-soppamiselt tagasi ja koheselt surnud. Ja nonda abikaasa kirjutas blogisse sissekande, viimase, armastukirjana oma naisele. Niiiiii sudant lohestav. Ja tema paar viimast sissekannet oli suvest, plaanidest mida lapse ja abikaasaga teha, mis lilli plaanis istutada, mis retsepte proovida....
Nii noorena ei tohiks ara surra, eriti veel emana. Ja ikka kohtan inimesi kes on elanud taisvaartuslikku elu, pole nalginud, on reisinud maailmas, pole vigane, lapsi saanud jne kes ikka ei ole rahul, kes ilmselt ei saa kunagi rahul olema. Kellele muru on alati kuskil mujal rohelisem, kes alustavad vist iga paeva mentaalse nimekirjaga mida tal pole ja mis koik valesti. Ohhh, kui motetu. Carpe diem.
Uhe blogi kirjutaja, noor ja ilus naine, sisekujundaja, kahe armsa vaikse lapse ema suri traagiliselt paar paeva tagasi. Autoonnetus, tuli Atlantast antiik-soppamiselt tagasi ja koheselt surnud. Ja nonda abikaasa kirjutas blogisse sissekande, viimase, armastukirjana oma naisele. Niiiiii sudant lohestav. Ja tema paar viimast sissekannet oli suvest, plaanidest mida lapse ja abikaasaga teha, mis lilli plaanis istutada, mis retsepte proovida....
Nii noorena ei tohiks ara surra, eriti veel emana. Ja ikka kohtan inimesi kes on elanud taisvaartuslikku elu, pole nalginud, on reisinud maailmas, pole vigane, lapsi saanud jne kes ikka ei ole rahul, kes ilmselt ei saa kunagi rahul olema. Kellele muru on alati kuskil mujal rohelisem, kes alustavad vist iga paeva mentaalse nimekirjaga mida tal pole ja mis koik valesti. Ohhh, kui motetu. Carpe diem.
July 11, 2010
Polkovniku lesk
Ma pole meest pea et terve nadal nainud. Hakka voi kahtlustama et kuum afaar teisel kui kontorist katte ei saaks. Laupaeval kaisime Oliviaga pikniku asju ostmas, vanamoodsas pudelis limonaadi ja lobsteri salatit. Nagin veel kuskil mingit unikaalselt olu, Maine'ist eklsusiivselt toodud, haarasin selle kah kaasa. Piknikku pidasime Oliviaga kahekesi, ohtul magama minnes sidusin lipsu umber olle ja jatsin kaard juurde et Kallis issi, me tundsime sinust see nadal puudust, ja laksin magama. Tana tool, me koik tigedad ja pettunud, lootsin et saab varem ara tuldud aga saatis message'i et praegu, kell pool neli ohtul, laks endale lounaks suua ostma. Vaga padev. Viisin vaese O randa vahemalt arglikke varbaid liivaseks tegema. Loodan et teie koik saite nadalavahetuse perega koos veedetud.
July 8, 2010
Perfect Breakfast
July 6, 2010
Liiga kuum
on see suvi minu jaoks. Pikalt sai suve oodatud ja merest, liivast, lilledest ja muust unistatud. Ning nyyd ma ei joua sugist ara oodata. Kell 10 hommikul on valjas 35 kraadi sooja. Ma tean et Euroopas ka kuumalaine ja vahestes kohtades ohukonditsioneere, mida meil igas kohas reeglina aga ikkagi tundub liigsena. Eelmine nadal nonda ja alles selleks nadalavahetuseks lubatakse "jahedamat" ilma ehk siis 30 kraadi. Istume Oliviaga kahekesti toas kinni ja loodame et elekter ara ei laheks nagu paaril tuhandel kodul ja aril New Yorgi kandis.
July 5, 2010
Ja Olivia sai aastaseks...
Olivial ilmselt ei sooja ega kylma et ta nyyd ametlikult aastane sestap me tahistasime esimest sunnipaeva kui et We Made It Through The First Year! :)
Kuna 4 juuli, siis menuus oli barbeque ribid, potato salad (american version) ja cole slaw (erinevad kapsad koos porgandiga riivitud, kastmeks majoneesi-sinepi-aadika segu). Kes perega ei olnud kuskile kaugemale ara kadunud, tuli kulla ja siis me valja praadisime ning Olivia nautis tahelepanu ja cupcakes. Vaga armas oli.

Olivia sai ohtusoogiks veel cupcakes millelt vahukoor ja marjad kadusid kahku ning siis loi O soekalt ja aplalt oma kaks alumist hammast koogile sisse.
Panime lapsukese tuttu, istusime aias ja meenutasime valge kulma veiniga moodunut aastat ja sunnitust.
PS! Katu, palju onne sinulegi. Felicita!
Kuna 4 juuli, siis menuus oli barbeque ribid, potato salad (american version) ja cole slaw (erinevad kapsad koos porgandiga riivitud, kastmeks majoneesi-sinepi-aadika segu). Kes perega ei olnud kuskile kaugemale ara kadunud, tuli kulla ja siis me valja praadisime ning Olivia nautis tahelepanu ja cupcakes. Vaga armas oli.
Olivia sai ohtusoogiks veel cupcakes millelt vahukoor ja marjad kadusid kahku ning siis loi O soekalt ja aplalt oma kaks alumist hammast koogile sisse.
Panime lapsukese tuttu, istusime aias ja meenutasime valge kulma veiniga moodunut aastat ja sunnitust.
PS! Katu, palju onne sinulegi. Felicita!
Subscribe to:
Posts (Atom)