Alzheimerist

Minu kallis mamma, mu isa ema, suri alzheimerisse 3 aastat tagasi. Ja "laks ara" juba ennem nii et kui mina teda nagin siis ta mind ara ei tundnud vaid kordas Kuhu need autod lahevad? jarjest. Sudant katki tegev. Ma ei saanudki head aega oelda ja talle oelda kui palju ta minu jaoks tahendas, kuidas keegi ei teinud ega tee sellised pannkooke nagu tema ja paljusid muid asju. Oliviat ta ka ei nainud.

Minu naaber on Fran (Frances) ja ta poeg David. Fran on 89 aastane ja alzheimeri patsient. David taiskasvanud lahutatud poeg kes elab ema juures. Fran on alati aias midagi koristamas ja tegemas, hasti armas on. David alati kaebab et ema kordab lugusid ja ei maleta enam kes ja mis, ent mina kordan lugusid ka ja ka malu on parast rasedust ara kadunud. Muidugi minul lihtsam, David tegeleb temaga paev otsa. Motlesin et kuna Fran on maiasmokk, siis viin ta kuskil kohvikusse. Kusisin Davidilt loa ja saime minna, David kull skeptiline et kui ta ara kaob, siis minu vastutada. Ta nii noder ka ei ole et laheb umbselt minema. Kaisime kohvikus Oliviaga, jalutasime rannas ringi ja Olivia sai kiikuda, vaatasime merd monda aega, soitsime vanade autode naitusest mooda ja kaisime hasti nunnus poes kus joulu kaunistused, halloweeni asjad ja muidu popid kuunlad-seebid-kotid ja muu suht kasutud aga nummid asjad. Hasti tore oli, Franile nii meeldis, ta polnud tukk aega sinna kanti saanud ja oli vanasti seal tootanud. Ja meil oli kolmekesti taitsa vahva, Fran kordas paari asja mitmeid kordi ja aeg ajalt ei saanud hasti aru mis ta oelda tahtis aga koik arvestades oli hasti tore kaik. Ja nuud tuli David kusima et mis me tegime, ema arvates soitsime me West Virginiasse. Ta ei maletavat midagi me kaigust. David kusis mis me tegime et nii emale meelde tuletada ja see kaik temast no malust valja tommata. Olin nats kurb aga siis motlesin et ehk on ok et ta ei maleta, ma tean et tal oli tore paev. Ja meil Oliviaga ka. Vaga loodan et leitakse ravim sellisele haigusele mis inimese n.o. ara varastab.