December 7, 2007

Heategevusest ja praktilisest motlemisest.

Brooke huuab uks paev et tule, omanikku tahetakse. Motlen tudinult et oehh jalle kas hakatakse raha kusime voi mingit annetust. Plaanin juba ette tigedalt teatada et ei ole endalgi mida siin teistele anda. Marsin valja, kulm kergelt kortsus ja suu servad minimaalselt ules kergitatud. Sumpaatne naisterahvas tutvustab ennast et on American Heart Association'ist ja akki saaks koostood teha. Oma korgetel kontsadel tunnen end vaga autoritaarselt ja suvendan oma armi pilku. Naisterahvas punastab ja kogeleb midagi missioonist ja kui palju naisi sureb sudamehatta. Kusin otse et mis ta tahab. Punastab veel hullemini ja ytleb et teeks akki oma suurematele toetajatele siin vaikese veini urituse. Kui ainult butiigi ruumi minult tahetakse, siis palun vaga.
Event saabub, vein - juustud - chorizo ja oliivid olemas korval olevast Hispaania restoranist, tomban juuksed krunni ja jakki selga. Kokku tuleb 8 naist ja sama palju staffmembers. Koik vaga meeldivad, osad kull midagi ei osta aga ikkagi parem kui mitte midagi. Loodame et tulevad tagasi. Ja siis lopus peetakse kone kus mind tanatakse, koik vaatavad ja plaksutavad. Tunnen end nats ebamugavalt sest mis mul sellest heategevusest, ma sain rikkad naised poodi kaema. Naeratan ja teatan et tegin seda completely selfless-ly. Uks naine naerab kova haalega ja teised vaatavad segaduses. Hiljem jalle staff tanab mind ette ja taha. Mul taiesti ebamugav ja et mitte petta neid, ytlen et oh mul pole resursse et heategevust teha ilma kasumotiivita. Et tanan teid ka ja loodame et koigi jaoks oli edukas. Vaike vaikus tekib, tadid nihelevad. Hiljem Gary ytleb et kallis naine nii ikka ei oleda. Polevat kombekas. Tuleb voluvalt ja endsalgavalt naeratada jarelikult ja uritusele takka kiita. Nyyd tunnen end matsina ja motlen et peab vist midagi annetama ikkagi.

No comments:

Post a Comment