December 21, 2009

Jouluvasimus, draama ja jouluime.

Laksime sobranna sunnipaeva peole. Lund sadas kergelt, lumetormi ennustati. Palkasime lapsehoidja (pered nii kaugel ja sobrannad alati laup ohtul ei vaata, mitte et me niipalju valjas kaiks aga vahel siiski). Tulime varakult koju, lapsehoidjal, tuli valja, autot ei ole. Ja keegi ei olndu nous talle jargi tulema. Vaatab mulle otsa, naeratab et sorry miss.... Ok, aga hommikul keegi tuleb? Yes, miss. Hommikul Gary laheb kaema, tadi utleb et tellige takso, palun. Taksot siukses lumes ei soida. Siis teatab et keegi tuleb kohe talle jargi. Osast asjast aru ei saanud, ta oli mehhiklanna. KOLM TUNDI hiljem utleb sama, sorry miss. Kohe keegi tuleb. Aaaaarrrggghhhhh. Helistasin firmasse kes ta saatis, need vabandasid ette ja taha, ju ta andis neile voltsitud juhiload, pariselt lube polnud. Lopuks G viis ta rongijaama. Autos olevat abikaasa (voi keegi) ta kallal karjunud, tadi nuttis. Oehhhhhhh..

Lumi sadas maha. Hunnikute viisi. 30 cm mootsime maja ees. Tanaseks on ara sulanud nats aga vaene G kel tood teha niipalju pidi majaesise ara puhastama et inimesed saaks parkida sinna kui tulevad.



Nii ja jouluime alla laks see kui paljud sobrad, kliendid ja tuttavad toid kingitusi vanadekodu elanikele kel sugulasi pole. Saatsin emaili laiali, motlesin et ehk paar tukki vastavad aga koik olid nous midagi tooma. Ameerika kui riik ei pruugi palju muuseas annetada heategevuses aga tavakodanikud teevad seda vaga endastmoistetavalt. Isegi need kes tootud voi rahaliselt keerulises olukorras. Kupsetasin ja heegeldasin, kuunlad polema, joulumuusika mangima, kaminasse tuli ja kuuma ounasiidrit potti podisema kaneelipuklade ja apelsiniloikudega. Ja koik tulid kohale labi lume. Uks mu rikkamatest klientidest tuli oma abikaasaga, motlesin et ehk J peksis kaasa kohale aga B tuli sisse, kiitis kui ilus kodu ja siis kusis kas ta voib Oliviat hoida. Ning hoidis tukk aega. :)

Kui koik olid ara lainud, vaatasin kingikotte. Lapsed, kel olid, olid joulupilte joonistanud, teised olid (nagu palusin) kirjutanud personaalse kaardi endast ja mis nad teevad jne, nagu saaks sa kingi kellegilt keda toesti tunned. Homme lahen ara viima ja activities director annab need enne joule katte. :)

2 comments:

  1. Ma ei ole kadunud annan märku enne jõulu sulle siia ka :) Kusjuures eestis on ka buum tekkinud et käsitöölised, motoklubid jne ühinevad ja teevad igasuguseid kinke ja asju, mitte raha aga just tegusi ja isetehtud asju :)
    Kiiduväärt!

    ReplyDelete
  2. Viki: Maletan et sinagi tegid midagi taolist. :) Vanad olid toesti vanad, ei olndu nagu paris kohal aga uks naine haaras karumommi ja kallistas toda kovasti... Vaikesed roomuhetked.

    Kohule pai!

    ReplyDelete